Noored neiud kipuvad vahel oma tegelikust east küpsemad välja paistma.

FOTO: Corbis / Scanpix

Postimees.ee selle aasta kolmandas online-väitluses üritab Roheliste riigikogu fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg tõestada, et täiskasvanu seks alla 16-aastasega tuleks keelata, praeguse korra säilimist kaitsevad Eesti Väitlusseltsi esindajad Holger Nõmm ja Kajar Kase.

Mõlema poole avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus on võimalus sõna sekka öelda ka lugejatel. Oma küsimused Strandbergile võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma seisukohti kokkuvõtva lõppsõna.

Online-väitlus Marek Strandbergiga.

FOTO: Postimees.ee

MAREK STRANDBERGI ARGUMENDID
Täiskasvanu seks alla 16-aastasega tuleks keelata

Väärtusi ja huvisid tuleb esindada
Esmalt selgituseks, miks ma olen sattunud selle väitluse osapooleks. Mina, kes ma ei ole seksuoloog ega rohkem laste asjatundja kui nelja lapse isa ja vahel õpetajaametit pidanu. Põhjus on lihtne: tegemist on asjakohaste ühiskondlike huvirühmade esindamisega seadusandliku kogu liikmena. Laste eest seismine on oluline ja kõnealuseid soove on esitatud sel moel riigikogule varemgi.

Samas on UNICEF Eesti, Eesti Lastekaitseliidu ja Lapse huvikaitse koja testegi liikmete arvamused mulle arusaadavad ja enamgi sama meelt on olnud ka Roheliste riigikogu fraktsioon. Nii olen ka täna siin vaidluses ennekõike päris mitmete asjatundjate ja laste eest seisjate eestkõneleja.

Väldime väravat pedofiiliasse
Täiskasvanu seks alaealisega on tundlik teema. Meil kindlasti. Asjatundjad hindavad, et liiga madal vanusepiir on üks võimalik värav pedofiilidele. Asjatundjad on siis nii lastekaitsjad kui ka Eesti UNICEFi esindajad.

Ma arvan, et neil on õigus. Füüsiliselt, jah, ja ka hoiakutelt on laps füüsiliselt või visuaalselt ning seksuaalseltki (kui kõne all on vaid füsioloogiline roll) sageli küps üsna varakult. Aga mitte vaimult ja hingelt.

On neid, kes arvavad, et kui lapse kriminaalvastutus algab 14. eluaastast, siis võiks ta samast vanusest vastutada ka oma seksuaalse käitumise eest. Siin on väike loogikaviga, mis on kandunud ka seni toimivasse seadusesse.

See viga on selles, et need lapsed, kes peavad vastutama oma kriminaalse tegevuse eest, on väike hulk kõigist lastest. Kaitset vajab aga enamus, kes võib olla täiskasvanuga suhtes selgelt nõrgem ja lihtsalt manipuleeritav pool.

Lapsi tuleb kaitsta igal ajal
Vanuse tõstmise peapõhjus on vajadus kaitsta lapsi - nii poisse kui tüdrukuid - täiskasvanute-poolse seksuaalse ärakasutamise eest, sest arenguliste iseärasuste tõttu ei ole teatud eas teismelised võimelised ise ennast kaitsma.

Puberteediiga jaotatakse traditsiooniliselt kolmeks: varane (10-14 aastat), keskmine (15-17 aastat) ja hiline (18-19 aastat). Just keskmises puberteedieas võib noore arengutase olla füsioloogiliselt ja kognitiivselt väga erinev, mistõttu võivad teismelised olla selles eas väga erineva valmidusega iseseisvate otsuste langetamiseks, mis on Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht.

Roheliste otsus esitada riigikogule kõnealune seaduseelnõu ongi kauaoodatud dialoogi algus antud küsimuses. Juba on kuulda, et roheliste seaduseelnõu võiks täiendada parandusega, et sallida täiskasvanu seksuaalvahekorda alla 16-aastase isikuga juhul, kui nende vanusevahe ei ole enam kui 3 (või ka 5) aastat.

Kõnealuse eelnõu kohta on mõnes foorumis ekslikult arvatud, et sellega keelustatakse justkui igasugune seksuaalne läbikäimine nooremate kui 16-aastaste puhul. Nii see ei ole. Laste omavaheline suhe ja teineteise seksuaalne avastamine jääb loomulikult vabaks.


VÄITLUSSELTSI ARGUMENDID
Täiskasvanu seks 14-15-aastasega peaks jääma lubatuks

Sissejuhatuseks
Esmalt tahame teha väga selgeks selle, et me ei kaitse täna pedofiiliat. Praegune väitlus puudutab ainult juhtumeid, kus lapseealine (hetkel vanem kui 14-, eelnõus 16-aastane) on öelnud «jah» seksuaalsuhtele täisealisega ning olnud oma teguviisiga nõus ka hiljem.

Olukorrad, kus lapseealine on tahtevastaselt sunnitud suguühendusse või teda on muul moel ära kasutatud, on ka praegu vägistamise ja teiste koosseisude all karistatavad. Seega taandub väitlus küsimusele, kas 14-aastane on võimeline langetama adekvaatseid otsuseid selle kohta, kas, kuidas ja kellega ta tahab astuda suguühendusse.

14-aastane on võimeline vastutama oma käitumise eest
Marek Strandbergi argumentatsioon seksuaalse enesemääratlemise ea tõstmiseks põhineb üldisele väitele, et 14-16-aastane ei ole kindlasti võimeline oma seksuaalse käitumise eest vastutama.

See väide on ekslik: esiteks on sarnaselt Eestiga seksuaalsuhe 14-aastaste ja vanemate inimeste puhul lubatud näiteks Austrias, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias. Ei ole ometi võimalik, et kõigis nendes riikides kehtivad seadused, mis ei karista vastutusvõimetute lastega vahekorda astujaid.

Teiseks peab 14-aastane inimene vastutama enda toime pandud kuritegude eest, kusjuures erinevalt selles, mis meie oponent väidab, on see vastutus (nagu ka vastutus otsustada, kas ja kellega seksida), siiski igal 14-aastasel.

Olukorras, kus meie oponent soovib seni lubatut kriminaliseerida, oleks tema ülesanne ka tõestada, et oluline osa sellest põhjustab probleeme. Hoolimata viitest, et sotsiaalministeerium on seda analüüsinud, vastavat analüüsi ministeeriumi kodulehel ei ole. Ka noori endid ühendav Noorteühenduste Liit on seisukohal, et vanusepiiri tõstmine pole vajalik.

Me vajame haridust, mitte karistusi
Karistusseadustiku paragrahvi 145 ja 146 kaitsevad lapse seksuaalset enesemääramisõigust. Seadusandja eeldab, et üle teatud vanuse laps (hetkel 14) on võimeline seksuaalkäitumises tegema adekvaatseid otsuseid.

Seega tuleks keskenduda sellele, kuidas tõsta lapse arusaamisvõimet seksuaalkäitumisest ning seeläbi võimet end oma valede valikute eest kaitsta. See ei puuduta ainult valikut, kas astuda vahekorda või mitte, vaid ka seda, kuidas vahekorras käituda.

Mõttekam oleks panustada laste informeerimisse, eriti arvestades, kui puudulik on hetkel Eestis noorte seksuaalkasvatus.

Selline lähenemine oleks ka topeltefektiivne, sest lapsed (olgu nad siis 14- või 16- aastased) ei puutu seksuaalselt kokku mitte ainult täiskasvanutega, vaid ka omaealistega - tegevus, mis pole kriminaliseeritud ei praegu ega saaks olema ka tulevikus.

Kõige tõenäolisemalt omandataksegi esimesed seksuaalsed kogemused just samaväärselt halvasti informeeritud eakaaslastega. Seega on suurem oht lapse seksuaalse enesemääramise rikkumiseks ning muudeks ebameeldivateks tagajärgedeks (ootamatu rasedus, suguhaigused, pettumine) just eakaaslastega katsetades.