Rahvaliidu-nimelisel erakonnal on jäänud ilmselt elada vaid mõni kuu, sest eile sotsidega allkirjastanud ühiste kavatsuste protokoll ja sellele järgnenud volikogu otsus minna liitumisläbirääkimistele on sammuks ühe suurima liikmete arvuga erakonna kadumise poole. Ehkki maines ja valijaskonna toetuses suuri kaotusi kandnud Rahvaliidule ennustati kolme võimalikku valikut – erakond kaotada, liituda või püüda kõigest hoolimata, hambad ristis, jätkata –, on selge, et praeguste kaartide juures ei saa rahvaliit ühtegi strateegiat rakendades mängust võitjana väljuda.
Juhtkiri: Rahvaliidu hääbumine
Erakonna reitingut arvestades tähendaks iseseisvana jätkamine tõenäoliselt järgmistel valimistel ukse taha jäämist. Praegune liitumisotsus tähendab vaikset hääbumist ja liikmete hajumist teistesse erakondadesse. On tõenäoline, et sisemistest vastuoludest pulbitsevas parteis ei olda valmis kui üks mees sotsidega ühinema, vaid on oodata pereheitmist, mille tulemusena saavad täiendust ilmselt kõik parlamendi erakonnad.
Erakonnasisese üksmeele ja usalduslikkuse puudumisest kõneleb ka viis, kuidas jõuti otsuseni alustada liitumisläbirääkimisi. Kui veel pühapäeval eetris olnud ERRi saates «Aeg luubis» rääkis Rahvaliidu aseesimees Anto Liivat sotsidega ühinemisest kui ühest võimalusest, mida esmaspäeva õhtul volikogus arutama hakata, oli ometi esmaspäeva hommikuks erakonna juhtidel juba sisuline otsus liituda ühiste kavatsuste deklaratsiooni näol tehtud. Nii jäi sundolukorda pandud volikogule sisulise arutlemise asemel vaid juba tehtud otsus heaks kiita. Ladviku välja pressitud otsus küll tuli, kuid selleks ajaks olid lahkunud juba pea pooled kohal olnud volikogu liikmetest.
Läbirääkimised liitumiseks, mis peaks uuele, ilmselt Eesti suurimale erakonnale andma parema positsiooni tuleval aastal toimuvateks riigikogu valimisteks, hakkavad toimuma tõenäoliselt sotsiaaldemokraatide taktikepi järgi. Ehkki liitumispartneritest kolm korda väiksemad, on sotsiaaldemokraatidel tugevam positsioon, mis annab neile suuremad võimalused. Kuigi on arvata, et on mitmeid, kes liitumisvastastena erakonnast lahku löövad, võib ladvikus siiski kitsaks minna, seda nii uut erakonda kui valimisnimekirja silmas pidades.
Omaette küsimus on, kas sotside ja rahvaliitlaste sisuline koostöö sellisena realiseerub, nagu liitumisentusiastid seda loodavad. Liitujatel ei ole varasemast produktiivseid ja pikaajalisi ühistoimimisi ette näidata. Erakondade esimeeste toonitatud «ühised väärtused» on küll populaarne, kuid vähemalt esialgu sisutühi sõnapaar.