Peep Pahv: pole noori, maksa pappi

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv.
Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv. Foto: Peeter Langovits

Vana lööklause ütleb, et tulevik peitub noortes. Eesti korvpallis on noortega lood halvad – treenerid kurdavad, et noorte vanuseklassidest pole perspektiivikaid mängijahakatisi peale kasvamas, meeste koondiseski pole vihaselt rusikaga uksele prõmmijaid kuulda – järelikult pole ka sellel spordialal tulevikku.


Pärast rahvusmeeskonna B-divisjoni kukkumist mullu suvel on pidevalt räägitud vajadusest muutuste järele. Kukesammu haaval on isegi midagi tehtud ning nüüd on korvpalliliidus küpsemas plaan motiveerida meistriliiga meeskondi loomaks korraliku püramiidiga klubisid. Kus siis mujal peaksidki sirguma uued Kuusmaad ja Metstakid, kui mitte kodumaiste tippmeeskondade taimelavadel.



Alaliidu väljamõeldud valem on iseenesest lihtne – kui klubil pole oma duubelmeeskonda ja noorteklassi võistkondi, tuleb esindussarjas pallimise eest tasuda märksa kopsakam osavõtumaks. Pole noori – maksa pappi! Nupp, millele kavatsetakse rõhuda, on ainuõige, miski muu ei motiveeri keeruliste otsuste langetamist paremini kui raha. Niisama kokkulepetele lootmise tulutust näitab paari aasta tagune juhtum, kui meistriliiga klubidele tehti kohustuseks lisada igal aastal oma püramiidi üks noortevõistkond. Leidus neid, kes nõudmise täitsid, ent ka neid, kes sellele lihtsalt vilistasid.    



Seega on korvpalliliidu idee iseenesest hea ja õilis, kuid pisikese tõrvatilgana näib selle teostus – liiga rutakas. Õigem oleks võimaldada klubidele üleminekuperiood – kas või üks hooaeg. Selle ajaga jõuaks ka seni lühinägelikku poliitikat viljelenud meeskonnad leida vajaliku raha ning teha ettevalmistusi klubipüramiidi moodustamiseks. Vaevalt suudaks näiteks Tallinna Kalev, kel praegu noortetöö täiesti puudu, moodustada sügiseks piisavalt noorte treeningurühmasid ning mis veelgi keerulisem – koostada duubelmeeskonna.



Neist viimane on üsna kulukas ettevõtmine. Need klubid, kel oma taimelava puudu, peavad noorukieas mängumehed kokku ostma, iga mängija eest tuleb aga kasvatajaklubile maksta reaalset raha. See võib aga omakorda seada ohtu esindusmeeskonna eelarve – eriti veel siis, kui hooaeg tuleb ära mängida kõigest paari miljoniga.



Üks korvpalliliidu plaani suuremaid oponente Kalle Klandorf on meenutanud mõne aasta tagust aega, kui ta üritas Pirital luua korraliku püramiidiga klubi. Esindusmeeskonna kõrval oli meistriliigas mängiv naiskond ja tööle pandi noortegrupid. Lõpuks imes aga kogu masinavärgi käigushoidmine klubi rahakoti tühjaks.


Kartus, et kõik kordub, on mõistetav, ent mäng näib olevat küünlaid väärt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles