Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNO SIITAN
,
Eesti Teadlaste Liidukaasesimees
Ees seisavad linnavolikogu valimised. Mida võimekam saab olema volikogu, seda paremini läheb linnal.
Põhimõtteliselt pole midagi halba sellestki, kui volikogu töös osalevad ka tartlastest Riigikogu liikmed. Probleemid ja küsitavused tekivad siis, kui häältejahil minetatakse reaalsustaju või minnakse välja valijate otsesele petmisele.
Teatavasti peab iga Tartu linnavolikokku valitu osalema mitte ainult üldistungitel, vaid ka komisjonide töös. Komisjonides tehakse aga ära põhiline ettevalmistav töö, et volikokku jõuaksid arukad otsuseprojektid. See nõuab aega, energiat, teadmisi.
Reformierakond on Tartus kuulutanud oma nimekirja üheks esinumbriks Riigikogu esimehe Toomas Savi. Huvitav, kui paljud linnakodanikud mäletavad, et Savi kuulub ka praeguse volikogu koosseisu. Veel vähem on ilmselt neid tartlasi, kes teavad, et Savi ei ole praktiliselt volikogu töös osalenud. See on ka loomulik, sest Riigikogu esimehe töö lihtsalt füüsiliselt ei võimalda veel millegi muuga tegelda.
On kahetsusväärne, et nii auväärsel ametipostil olev inimene on lubanud ennast kaasata valijate otsese petmise kampaaniasse. Ideed edasi arendades võiks mõni teine erakond oma esinumbriks Tartus kuulutada näiteks peaministri. Polekski vaja üksikuid ministeeriume Tartusse tuua, valitsus koliks täies koosseisus Emajõe äärde.
Valimiskampaanias toimub nii mõndagi, aga iga kampaaniajuht peaks siiski arvestama tõsiasjaga, et tartlastest valijad ei ole kirjaoskamatud aborigeenid, vaid mõtlemis- ja analüüsivõimelised kodanikud.
Erakondadel ja valimisliitudel tuleks säilitada Tartule sobilikku akadeemilist soliidsust ja hoiduda õhulosside ehitamisest või nende lubamisest. Ka kandidaatide väljapakkumisel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
E. LOOVEER, Tartu
Kalevipoja tegemise ja ülespaneku lugu on ammune, ei leita kohta ega teata, kuidas teha. Amandus Adamsoni skulptuur Emajõe pargis oli võimas ja pilkupüüdev. Mäletan seda viimse hetkeni enne mahavõtmist ja ka seda, kui kuju tükid vedelesid Emajõe sauna õues.
Aastakümnetega oleme harjunud Lauluisaga, ka tema ümberpaigutamine tekitaks mõttevahetust. «Postimehes» välja pakutud Kalevipoja asukohtadele võiks lisada täiendust. Kui Raekoja tagust Toomemäe nõlva ei kavatseta täis ehitada, võiks heaks ja esinduslikuks paigaks olla Pirogovi plats. Tuntud arst leiaks uue asukoha kasvõi Toomemäel.
Võibolla aga panna Kalevipoeg hoopis Lenini endise ausamba kohale, kus praegu asub ilmetu mullahunnik. Kaitseliidu, küllaltki sõjaka asutuse taustal mõjuks suure mõõgaga ja muskulatuurne kangelane suurepäraselt.
Ka oleks skulptuur teede ristumiskohal nähtav, ruumi aga jätkuks platsil rahumeelsete ja sõjaliste ürituste korraldamiseks.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAK VIHMAND, Tallinn
7. septembril oli sadakond Keskerakonna Liidu nimekirjas kohalikel valimistel kandideerijat seminaril Tallinnas. Arutati, mille poolest peaksid uued volikogud erinema senistest, kuidas luua endale mainet.
Külalisesineja politoloog Rein Toomla Tartu Ülikoolist arutles, mis saab erakondadest mõne aasta jooksul. Ta ennustas suuri raskusi Keskerakonnale, sest rahaga toetatakse teisi. Keda nimelt?
Toomla arvates jääb Eesti poliitikasse tulevikus neli suuremat parteid järgmiselt: Koonderakond suurtööstuse huve esindama, Reformierakond pangandust esindama, mingisuguse nime all üks maapartei maakapitali esindama ja vene partei vene kapitali esindama. Keskerakond võiks esindada väikeettevõtluse huve, aga ta sureb ilmselt enne, sest praeguste märkide järgi ei saa väikeettevõtlus niipea jalgu alla.
Kas parteid on ainult raha huvide esindamiseks ja Keskerakonna käekäik raske just seetõttu, et ta seda ei tee ja pürib tavaliste inimeste huve esindama? Ka turumajanduses.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALDEKO HUSSAR, Harjumaa
Tööotsija seisab alandlikult ametniku ukse kõrval, püksitagumik kottis ja soge näppus. Oli ministrikoha pärast tulnud.
Küllap oli siis kuulda olnud, et neid tihtipeale ja hulgemini ametisse palgatakse.
Ega huumor pole veel kuhugi kadunud. See vana hea eestiaegne karikatuur tuleb silme ette, kui viimastel nädalatel niipalju suurepäraseid presidendivõimalusi avalikkuse tähelepanu alla on seatud.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996