FOTO: Corbis/Scanpix

Riigi seisukohast on disainil kanda kolm olulist rolli. Esiteks, olla ettevõtluse arengumootoriks ning teiseks kujundada avalik ruum inimeste kultuurilisi väärtushinnanguid ning funktsionaalseid erivajadusi silmas pidades. Kolmandaks disaini rakendamise valdkonnaks on parema sotsiaalse keskkonna loomine.


Siinkohal võiks ju mõelda disaini abil suurte kombinaathaiglate depressiivse mõju vähendamisele patsientide jaoks või näiteks rakendada disaini kuritegevuse piiramiseks. Viimast teemat on päris edukalt rakendanud britid (design against crime), luues uuringukeskuse, mille töö tulemusena on disainitud näiteks vargakindel jalgratas.

Eesti majanduse arenguks on oluline eelkõige seisukoht, mille järgi disain lisab innovatsiooni kõrval ettevõtluse arengumootorile nii mõnedki väärtuslikud hobujõud.

Arengufondi tellitud uuring 2008. aastal «Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated» näitas selgesti, et püsimaks konkurentsis, peavad ettevõtted suutma liikuda väärtusahelas ülesse, kliendile lähemale ning tõstma loodavat lisandväärtust ning tootlikkust. Sellisel ohtlikul rallil kulub võimsam mootor vägagi marjaks ära. Siinkohal on disain tõesti abiks, sest disain on väga hea vahend suurendamaks toote või teenuse väärtust kliendi jaoks.

Kui veel mõned disaini väärt omadused esile tõsta, siis tooks ära järgmise loetelu:

disain on ettevõtja tööriist oma konkurentsieeliste suurendamiseks;
disain viib ettevõtja toote või teenuse lähemale kliendi vajadustele.
disain on ekspordi mootor;
disain loob meile selgema, funktsionaalsema ja kaunima tehiskeskkonna;
disain tõstab elukvaliteeti aidates muuta elukeskkonda ja avalike teenuseid kättesaadavamaks erivajadustega inimestele.

Riigi huvides on läbi disaini tõsta Eesti tööstuse ja kultuuri konkurentsivõimet ning seda läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste täna tehaksegi. Eesti riigil on selge huvi aidata kaasa ettevõtete tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvule, tagamaks meie ettevõtete konkurentsivõime kasvu maailmaturul, kuid disaini puhul on takistuseks saanud ettevõtjate vähene huvi. Toetudes Eesti ekspordi uuringule, peavad kõigest 8 protsenti meie eksportijatest disaini ning diferentseerumist oma peamiseks konkurentsieeliseks ning kaugelt liiga suur hulk Eesti ettevõtted keskenduvad siiani allhangetele.

Olen nõus, et kindlasti vajavad ettevõtted toetust, arendamaks ning tutvustamaks oma kaubamärki ning tooteid. Disaini toetamine on riikliku poliitikana oluline pea kõigis Euroopa Liidu riikides. Soomlased näiteks on selleks juba aastaid rakendanud kontseptsiooni Designstart. Seda peetakse heaks vahendiks, et kujundada kohalike toodete mainet, arendada kaubamärke ning saavutada seeläbi suuremat lisandväärtust ja müüginumbrite kasvu. Eesti peab aga Soomele järele võttes pingutama topelt, sest meil tuleb läbida kaks faasi korraga. Tegema näo, et me juba oskame disaini äris hästi rakendada ning samas alles tõstma ettevõtjate teadlikkust disaini juhtimisest. Õppimisega on aga paraku nii, et kõigepealt tuleb teadvustada, mida me ei tea, alles seejärel saab asuda selle tundmatu kohta teadmisi koguma ning tarkusteks vormima.

Nii on ka disaini puhul riigi jaoks hetkel kõige mõttekam tõsta eelkõige ettevõtjate teadlikkust disainist, selle juhtimisest ning kasutamise võimalustest ja alles seejärel keskenduda rohkem disaini toetamise parema raamistiku väljaarendamisele.