:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2010/04/09/346264t1h647a.jpg)
Endine politseinik Andres Anvelt sai filmimaailmas käe valgeks juba 1986. aastal – mängufilmi «Õnnelind flamingo» helirežissööri assistendina töötades.
Vana mendi salaarmastus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja kas mäletate stseeni, kus lärmakaid noori korrale kutsunud papi «vanni pandi», mistõttu noored uljaspead Õismäe tiiki uppunud mehe surma põhjustajatena uurimise alla sattusid?
See jalgratas, mille seljas papi tiiki lükati, kuulus Anveltile. Ja selle filmis kasutamise eest maksis Eesti Telefilm noorele mehele toona üüratud 300 rubla.
Kes oleks siis arvanud, et 24 aastat hiljem saab see filmivõtetel parema heli huvides isegi auto pagasiruumis kaasa sõitma pidanud assistendist nooruk stsenaristina hakkama juba oma filmiga.
Filmiga, mis räägib samuti noorte inimeste valikutest ja elu keerdkäikudest. Ühe endise mendi kohta on see päris erakordne saavutus.