Scott Abel: Eesti tervishoid on tõesti hea. Aitäh, USA!

Scott Abel Foto: Pm

Ameeriklane Scott Abel kirjutab, et Obama tervishoiureform mõjutab arstiabi ka Eestis, sest paradoksaalsel moel on USA kulukas arstiabi vedanud uute ravimite ja ravivõtete juurutamist.

Paar aastat tagasi veetsin ma Mustamäe haigla intensiiv- ja raviosakonnas mitu kuud. Hetkest, mil astusin kiirabiautosse, pakkus Eesti tervishoiusüsteem mulle suurepärast abi.

Arstid olid tähelepanelikud, nutikad ja energilised. Olemas oli kõik raviks vajalik, olgu selleks magnetresonants, ultraheli, CAT-skannid või ravimid.

Kui mõned nõukoguliku suhtumisega õed ja haiglatoidu kvaliteet, mida ilmselt toodab riigihankel madalaima võimaliku hinnapakkumise teinud firma, välja arvata, ei ole mul Eesti meditsiini kohta öelda ühtegi halba sõna.

Aitäh, Eesti. Ja suur tänu USA-le.

Abdul Turay artikkel «Kindla individualismi traditsioon» (PM 30.03) oli minu arvates eksitav mitmes mõttes – nii võib muidugi juhtuda, kui uskuda pimesi Michael Moore’i filme või Youtube’i videoid. Ma võin talle vastu vaielda, sest olen veetnud 30 aastat Ameerika tervishoiusüsteemis ning minu sugulane on seal arst.

Tõsi on see, et sarnaselt jalgratturitega Tour de France’il sõidavad riigid nagu Eesti liidri tuules ja lõikavad tema edust kasu. Ükski eespool loetletud tehnoloogiatest, mis mu elu päästsid, pole leiutatud Eestis ja isegi mitte Euroopas. Need on loodud Ameerika Ühendriikides. Seepärast usun, et muutus USA tervishoiusüsteemis pole katastroof mitte üksnes Ameerikale, vaid kogu maailmale.

Eestis on tehtud mitmeid ajaloolisi ja edumeelseid avastusi bioloogias ja meditsiinis. Siia ritta kuuluvad Karl Ernst von Baer, kes avastas imetajate munaraku (ja on kahekroonisel rahatähel), geenivaramu projekt, e-tervise süsteem ja Tartu Ülikooli õppejõu doktor Marika Mikelsaare avastatud tervistavad ME-3 bakterid. See on nii väikese riigi jaoks tunnustust vääriv loetelu.

Aga ükski neist avastustest ei aita patsienti, kes kiirabiga haiglasse viiakse. Ja ma usun, et USA presidendi Barack Obama allkirjastatud seadus on halb Ameerika ning pikemas perspektiivis ka Eesti jaoks.

Nagu Turay märkis, on Ameerika tervishoiusüsteemis oma probleemid. Esiteks on see kallis. Ameeriklased kulutavad umbes kolm korda suurema osa SKTst tervisesüsteemile, kui seda teevad eestlased. Ja mulle tundub, et Ameerika arstid toetuvad palju rohkem tehnoloogiatele kui Eesti arstid, kes pakuvad inimkeskset ja personaal­set arstiabi.

Ent kuigi Michael Moore’i mõttekaaslased nii väidavad, ei sure Ameerikas inimesed siiski tänaval seetõttu, et nad ei saa arstiabi. Seadus kohustab esmaabi andma ka illegaalselt riigis viibijatele. Ameerikas seaduslikult töötavate, ent madalapalgaliste ravikindlustuse tagab Medicaidi programm.

Paradoksaalsel moel on Ameerika tervishoiu kulukus aga sootuks kasulik. Ja läbi allapoole nõrgumise efekti on see kasulik ka Eestile.

Võtame näiteks uute ravimite väljatöötamise. Eestis ei ole praegu ühtegi oma ravimitootjat. Nii oleks eduka ravimi väljatöötamine Eesti jaoks samas järgus saavutus nagu rahvuskoondise jõudmine jalgpalli MMile. Ravimi edu võimalused on üsna väikesed.

Keskmine tõenäosus, et ravim läbib kliinilised uuringud ja jõuab patsiendini, on umbes 11 protsenti. Ent näiteks vähiravimitel on turule jõudmise tõenäosus vaid viis protsenti. Läks peaaegu kaks aastakümmet, et töötada välja ravimid, mis muutsid HIVi kindlast surmaotsusest praktiliselt krooniliseks haiguseks.

Lootusetute tulemustega uuringud neelavad väga suuri rahasummasid. Mõnikord juhtuvad õnnelikud õnnetused nagu Viagra, mis algselt oli töös südameravimina, aga siis koorus sellest välja hoopis midagi muud. Aga see on erand, mis kinnitab reeglit. Innovatsioon on kallis ja Ameerika on seda koormat tegelikult kogu maailma jaoks vedanud läbi oma kuluka tervishoiusüsteemi.

Heakskiidetud seadusemuudatuse kahjulikkuse teine tõestus on see, et üha harvem valivad Ameerika parimad «ajud» oma tööks tervishoiuvaldkonna. Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldati hiljuti uuring, mis näitab, et pea kolmandik Ameerika arstidest plaanib oma praksise sulgeda või ameti maha panna niipea, kui «Obamacare» vastu võetakse.

Ameerikas on arstiks õppimine kulukas ettevõtmine, seda nii aja kui raha mõttes. Lisaks kümnele õpingutele kulunud aastale laenas minu sugulane umbes miljon krooni, et õppemaksu maksta. Eestis on arstiks õppimine tasuta. Nüüd ütleb sugulane, et Obama seadusemuudatus võib sundida teda arstiametist loobuma.

Kui temaga sarnaselt mõtlevaid arste on veel, siis kes asuvad tööle tühjaksjäänud ametikohtadel? Sama küsimus on teatavasti tõsine ka Eestis. Eestis hariduse saanud meditsiinitöötajad töötavad mitmetes Euroopa haiglates. Alternatiiv meelitada siia meditsiinitöötajaid madalama sissetulekuga riikidest võib tuua sootuks ebameeldivaid tagajärgi. Näiteid ei pea otsima kaugemalt kui Abdul Turay kodumaalt Suurbritanniast.

Märkimisväärne arv praegu Inglismaa riiklikus tervishoiusüsteemis töötavaid arste on välismaal sündinud immigrandid.

2008. aastal tappis Nigeerias sündinud arst oma esimesel tööpäeval patsiendi ravimite üleannustamisega. Kaks Süüriast toodud arsti rammisid 2007. aastal Glasgow’ lennujaama ilmse sooviga tsiviilelanikke õhku lasta, kuid suutsid vaid endid põlema panna. Karta on, et vähekogenud ja odav meditsiinipersonal jõuab peagi ka Ameerikasse, sest tervishoiu eelarve pingestub ja seab palgad surve alla.

Obama väitis, et seadusemuudatus vähendab pikemas perspektiivis kulusid. Seda ei usu küll keegi. Eelnõu poolt hääletanutel polnud ja neil ei jäänudki aega isegi mõista, mis eelnõus kirjas on. Eesmärk oli asi poliitilise võidu nimel lihtsalt läbi suruda, olgu tagajärjed millised tahes. 2000-leheküljelise eelnõu tegelikest mõjudest alles hakatakse rääkima.

USA riigieelarve on defitsiidis. Ühe kuu defitsiit on praegu sama suur, kui see oli George W. Bushi ühe valitsemisaasta jooksul. Röögatu seadusemuudatus lisab kogukahjusse veel umbes kümme triljonit Eesti krooni. Majanduslanguse ja suure töötuse ajal on see peaaegu kriminaalne. Eelnõuga viskas Obama administratsioon rahalise viitsütikuga pommi järeltulevatele põlvedele, kes praeguse tasuta arstiabi kinni peavad maksma.

Suur osa ameeriklasi oli eelnõu vastu. Demokraatlik partei saab seda tunda novembris valimiskastide juures, mil neid tõenäoliselt ootab tagasilöök. Toetus president Obamale on tuntavalt langenud.

Ühes osas on Turayl aga õigus – eelnõu muudab Ameerika olemust ja pikaajalisi eesmärke. Sotsiaaltoetusi, mis on seaduses kinnistatud, ei tühistata kunagi. Seaduse elluviimiseks kulutatav raha tähendab, et selle võrra vähenevad Ameerika sõjalised kulutused. Ehk väheneb ka Eesti jaoks oluline julgeoleku garantii. 

Arvatavalt saame kaasnevaid kahjusid peagi omal nahal tunda, olgu siis läbi muutuste Eesti tervishoius või julgeolekus. Kui Tour de France’i liider langeb gruppi tagasi, kuhu asetub Eesti?

Autor on Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud