Karilin Engelbrecht

FOTO: Peeter Langovits

Kui vanalt võiks alustada seksuaaleluga? See on küsimus, millele lapsevanemad vastaksid, et võimalikult hilja, ja noored ise, et siis, kui on õige aeg.

Seadusega seda piirata ei saa, küll aga saab piirata täiskasvanuid või peaaegu täiskasvanuid partnerite valikul.



Kui kehtiva seaduse järgi võib seksuaalsuhteid luua vähemalt 14-aastase teismelisega, siis lastekaitseorganisatsioonid loodavad, et riigikogu kirjutab alla roheliste erakonna algatatavale eelnõule, mille järgi ei tohi seksuaalvahekorda astuda noorema kui 16-aastasega.



Kindlasti on paljud alla 14-aastased noored kergesti mõjutatavad ja seksuaaleluks sotsiaalselt ebaküpsed ning uus seaduseelnõu seisabki selle eest, et teismelisi ebatervete huvidega täiskasvanute (ehk siis 18-aastaste ja vanemate, sest neid võib seksi eest alaealisega kriminaalkorras karistada) eest kaitsta.



Samas on selge, et kõik 14-aastased ei ole ühesugused – mõni käitub ja näeb välja pigem nagu 20-aastane ja vanemate poistega läbikäimine pole mitte häbi-, vaid auasi. Elav näide on kaubanduskeskuste diivanitel või pinkidel avalikult aelevad noored, kellel pole täiskasvanute pahakspanevatest pilkudest sooja ega külma.



Seksiteema on noori alati paelunud – kui minu isa luges salaja teki all higistades kapsaks «Avameelselt abielust», siis minu, 22-aastase noorus möödus veelgi avameelsema interneti seltsis, mis kõiki inimesi vanusest hoolimata pidevalt pornosaitide reklaamiga kostitas.



Sama suunda näitavad ka seksikad muusikavideod, kus seks või selle imiteerimine on normiks, ja reklaamid stiilis «helista mulle, ma olen nii kuum!». Pole siis ime, kui piigad endast poolpaljaid pilte rate.ee-sse üles riputavad ja meeleheitlikult internetikeskkonnast «väljavalitut» otsivad.



Loomulikult ei saa eeldada, et kõik need verinoored seksuaalsuhteid tahavad, aga enese eksponeerimise ja vastassoole pakkumise vastu tunnevad nad suurt huvi kindlasti. See, tundub, on ju ühiskonnas täiesti aktsepteeritud, täiesti normaalne ja elementaarne!



Kui noor inimene ikka väga tahab, seksib ta niikuinii ja ei aita siin vanemate manitsused ega ka avalik arvamus. Pahatihti ei ole seksuaalvahekord aga noore enda tungiv soov, vaid mõne seksihuvilisest, veel hullem, maniakist täiskasvanu osav manipulatsioon ja ärarääkimisoskus.



Siiski tahaks loota, et noorte kaitsmisel manipuleerivate seksihulludest täiskasvanute eest ei unustataks, et peale seksi eksisteerib kusagil ka tõeline armastus, ja tema juba ei küsi. Ei küsi ka siis, kui armastatuks on täiskasvanu, keda võib ähvardada vangiminek.