Marti Aavik

FOTO: Peeter Langovits

Tehtud. Praegused viiekümnesed ja nooremad saavad pensionile minna 65-aastaselt. Otsuse sisu peale plaksutada pole põhjust, aga väga pahandada samuti mitte. Poliittehnoloogide mõtteviisile on mul küll üht-teist ette heita.

Kui loen, et Soomes suhtub 2/3 inimestest tööea pikendamisse soosivalt, hakkan kahtlema, kas on ikka sedasi, et külamatsidele tulebki nii asjad kui ideed trikitades pähe määrida, sest inimesed on rumalad, asjalikult arutleda polegi võimalik ja järelikult on naiivne seda üritadagi. Aga jätkem see ja mõelgem pigem tulevikule.



Meie praegune pilt vaesusriskis elavast pensionärist ei pruugi igaveseks püsima jääda.



Rikastes riikides on jõukad vanemad inimesed, noored on neile võlgu. Ja mitte üksnes nii-öelda memme vaeva eest, vaid ka rahas, mille pealt arvestatakse intresse. Ja mitte üksnes nii, et otsuseid teevad lipsustatud või Chaneli kostüümides keskealised pensionifondide valitsejad vanemaealiste eest. Päriselt võimu juures olevaid  vanainimesi on küll ja küll.



Ajakiri Forbes armastab lugeda teiste inimeste raha ja meil on mõistagi huvitav lugeda, mitu miljardit dollarit kellelgi arvatakse olevat. Legendaarne Warren Buffett saab 30. augustil kaheksakümneseks. Värskeimas nimekirjas on ta 3. kohal.



Esikohamees, mehhiklane  Carlos Slim Helu on seitsmekümnene. Maailma 25 esirikkuri vanuse aritmeetiline keskmine on 66 aastat. Google’i valitsejad Sergey Brin (36) ja Larry Page (37) viivad keskmist alla, aga on meile harjumuspärase määratluse järgi ju pigem keskealised.



Autode väliskuju mõjutavat Saksamaa pensionäride maitse rohkem kui parimates Itaalia koolides õppinud disainerite loovus. Meilgi vilistab tüüpiline rull­nokk kummi selle BMWga, mis on tagasihoidlikult riietuva 75-aastase Hansu või Karli jaoks liiga vanamoodne.



Vanadus on inimeseks olemise viimane katsumus ja tervis on kahtlemata üks… valupunktidest. Arstiteadlased püüavad progressiusku paduoptimistide mõtteid taltsutada – mitte kõik pole võimalik.



Aga üsna palju siiski. Kulunud puusaliigese ja silmi katva kaega mees oleks veel mõni aeg tagasi olnud ätt kusagil talutare nurgas. Nüüd käib ta operatsioonil. Tõuseb ja kõnnib. Kui tahab, siis silmitseb asfalteeritud silmapiiri läbi BMW tuuleklaasi.



Noored arvavad, et vanad on rumalad, aga vanad teavad, et noored on rumalad. Mulle meeldiks, kui see rahva suust nopitud kalambuur innustaks mõtlema vanadusest ja noorusest teisiti, kui harjunud oleme.



Pigem vajavad õige pea ka Eestis kaitsmist ja eelistamist noored. Sest vanad, targad ja võimukad saavad hakkama niikuinii.  Aga «tehnoloogide» meelest on noorte kaitsmine kindlasti rumal.