Täna Prahas Ameerika Ühendriikide ja Venemaa presidendi allakirjutatavat uut START-lepingut on juba ette kritiseeritud kui liiga tagasihoidlikku.
Juhtkiri: Praha käepigistus
8. aprill 2010, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi jõustudes toob see kaasa sadade tuumalõhkepeade likvideerimise, on tegu siiski vaid murdosaga mõlema suurriigi tuumaarsenalist. Selle vähenemise üle võib rõõmustada, ent alles jäävatest pommidest piisab endiselt maailma hävitamiseks.
Peamine näib mõlemale osapoolele antud juhul kokkuleppe saavutamine ning sellele tulekski tähelepanu pöörata. Kas seeläbi astutakse ka samm turvalisema maailma suunas, on omaette küsimus.
Leppe läbirääkimised kestsid neli kuud kauem kui pidanuks, mis andis mõista, et isegi ajal, mil USA on nõus ühepoolselt reset-nupule vajutama ja mineviku pahandused unustama, on kahe kunagise vaenlase vahel endiselt paras kogus umbusaldust. Lepe tähendab, et kumbki on oma huvides siiski midagi saanud.
Selles kontekstis on oluline märkida Barack Obama žesti kohtuda Prahas Ida-Euroopa riikide liidritega. Ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves on kohal.
Valge Maja sõnul tingis leppe eeskätt asjaolu, et nii USA-l kui Venemaal on 20 aastat pärast külma sõja lõppu endiselt liiga palju tuumarelvi. 21. sajandi ohtude nagu terrorismi või paariariikidega võitlemiseks neid massiliselt vaja ei lähe, kui üldse.
Teisalt on tuumarelv läbi kogu oma eksistentsi kujutanud endast peamiselt heidutust – ilmselt just see tegur oli üks, mis hoidis läbi aastakümnete ära külma sõja muutumise kuumaks sõjaks. Heidutuseks jääb see ka pärast Prahat.
Nobeli preemiaga pärjatud Obama on jutlustanud tuumarelvavabast maailmast, kuid pigem on see tänast maailma vaadates soovunelm. Tuumariikide (ja võimalike tuumariikide) taust on sedavõrd erinev. India, Pakistan, Põhja-Korea ja Iisrael pole ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise leppega ja seetõttu on NATO ühepoolsetel lõhkepeakärbetel selged piirid.
Mis puutub Obamasse, siis Prahast naastes hakkab ta valmistuma tuleva nädala alguses Washingtonis toimuvaks rahvusvaheliseks tippkohtumiseks, kus ta loodab vastu võtta ambitsioonika kava, mis peaks tagama tuumarelvade mittesattumise paariariikide ja terroristide kätte.
Kuu aega hiljem leiab New Yorgis aset ÜRO konverents, millel Valge Maja üritab tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu tingimusi tugevdada. See kõik on osa Obama suurest plaanist, mida ta oma kuulsas aastataguses Praha kõnes kaunisõnaliselt selgitas.
Võimalik, et kunagi areneb sellest ka midagi sama konkreetset kui allkirjad täna sõlmitava leppe all.