Debatis Tallinna linnavõimu kärpimise üle kippusid domineerima abstraktsed väited ja suured sõnad, kuid linnapeakandidaadi ja volikogu esimehe väitluses jäi täna napilt peale Andres Anvelt, leiab tänase online-väitluse kohtunik Viktor Nikonov.
Kohtunik: väitluses Tallinna linnavalitsuse tiibade kärpimise üle sai napi võidu Andres Anvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väitluse raamistik
Esimene kiitus läheb Anveltile selle eest, et ta alustas debatti hästi struktureeritud avasõnaga, milles välja toodud kaks muudatusettepanekut praegusele süsteemile olid samuti väga selged. Need olid:
1. Halduskogul peab olema õigus jätta kooskõlastamata kohalikke planeeringuid;
2. Linnaosavanema ametisse määramiseks peaks olema tarvis halduskogu kinnitust.
Sellest hetkest peale ei ole väitlus enam abstraktselt tsentraliseerituse või tiibade üle, vaid konkreetselt nende kahe plaani üle.
Avakõned
Anvelt
Esimest ettepanekut argumenteerib Anvelt väga mõistlikult, seletades lahti nii probleemi koos tagamaadega kui ka selle, kuidas selle lahendaks pakutud plaan. Teise ettepaneku argumentatsioon jääb rohkem õhku rippuma, kuid on siiski mulle algusest peale piisavalt selgelt lahti kirjutatud.
Mõlemas argumendis on puudu eelkõige kaks aspekti, mis minu jaoks nende veenvust vähendavad.
1. Esiteks pole probleemid viidud välja selge kahjuni.
Regati näide sobib hästi, aga pole lõpuni ära kasutatud. Ilmselt lähevad paljud KOV-ide ametnike otsusted vastuollu teatud elanike huvidega ja see on paratamatu, sest arvamusi on ka väikeses linnas palju. Anvelt peaks näitama, miks vastuolulised planeerimisotsused on niivõrd kahjulikud ja väärivad erilist mehhanismi. Poliitilsielt seotud linnaosavanema probleem jääb veel rohkem abstraktseks ja ei jõua konkreetse kahjuni. Sellele võiks aidata väga palju kaasa näiteks konkreetsed linnaosavanemate otsused koos «enne ja pärast» analüüsiga.
2. Teiseks on argumenditest puudu seletus sellele, miks on tarvis just nimelt sellist muudatust.
Sellele Vitsut hiljem ka edukalt viitab, tuues välja teisi, pehmemaid ja olemasolevaid lahendusi välja toodud probleemidele. Seda probleemi Anvelti argumentides illustreerib väga hästi tsiteeritud uuring, mille kohaselt peeti õigustatuks linnaosade võimupiiride suurendamist ja millest Anvelt tahab, et me hüppaksime otse tema poolt toodud konkreetse lahenduse juurde.
Vitsut
Nagu enne mainisin, käib väitlus alates Anvelti avakõnest kahe konkreetse ettepaneku üle ja väitluse võitmiseks peab Vitsut järelikult näitama, et neid kahte muudatust ei peaks ellu viima.
Vitsuti argumentatsioon teenib peamiselt kaht strateegilist eesmäri:
1. On olemas paremaid alternatiive
Vitsut teeb minu arvates õigustatud rünnaku läbi selle, et toob välja alternatiivse lahenduse ja viitab sellele, et konkreetne muudatus pole vajalik. See on minu arvates mõistlik strateegia, kuid vajab pikemat seletust. See seletus võiks muuhulgas sisaldada ka seda, mis on Vitsuti arvates ettepanekutega kaasnevad kahjud.
2. Ettepanekud pole sobivad KOV valimiste kontekstis
Viitega vajadusele muuta seadust ütleb Vitsut, et KOV valimiste valguses pole ettepanekud relevantsed ja see võiks olla selle debati kontekstis tugev mõte. Kahjuks on aga viide seadusele, mida tuleks muuta, puudu ja Anvelt toob selle ka hiljem jõuliselt välja.
Kuigi Vitsuti valitud strateegia võib eduka väljakandmise puhul küll viia meid järelduseni, et väljapakutud muutuseid ei peaks või ei saaks Tallinna KOV tegema, märgin ära, et ettepanekute sisu üle väitluses väga diskussiooni ei teki.
Kommentaar Bergi kohta ei ole sisuline ja ei kõlba isegi argumentum ad hominem-iks eriti hästi. Argumendid selle kohta, et Anvelti plaaniga kaasneks kahetasandiline KOV ja hulgaliselt seadusemuudatusi, meenutab mulle ühte internetis väga kuulsaks saanud filmistseeni (http://knowyourmeme.com/photos/353279). Nagu ei valita ehitusjärelvalveinspektorit, ei pea ükski ametikoht olema valitav lihtsalt sellepärast, et sellega kaasneb võim.
Ristküsitlused
Ma ei oska teha väga üldistust ristküsitluse kohta, sest mõlemalt poolt tuleb nii häid kui ka halbu küsimusi ning nii väga häid kui ka kohatuid vastuseid.
Ma toon välja kaks mõtet. Esiteks teeb Vitsut minu arvates head tööd, kui ta toob välja mitmed tähtsad asjad, mis oleksid võinud olla juba avakõnes nagu alternatiivsed kaasamise võimalused ja viite planeerimismenetluse reguleeritusele.
Teiseks ma tahan välja tuua, et mind väga häiris Vitsuti vastus eelviimasele küsimusele, kus ta ütles, et Anvelt ei tunne linna juhtimise regulatsioone ja vajab konsultatiooni. Minu arvates on see kohatu ülbus. Eriti kurvastav on see selles valguses, et Vitsut ise viitas oma avakõnes halduskogude pädevusest rääkides umbmääraselt «kohaliku omavalitsuse seadusele» ja kui temalt küsiti konkreetset sätet KOKS-ist, ignoreeris küsimust.
Neile, kes tahavad end veel KOV töökorralduse osas harida, soovitan vaadata Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadust Elektroonilises Riigi Teatajas (https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006). Paljude korralduslike küsimuste lihtsam seletus leidub ka erinevate ametite kodulehetedel, näiteks tallinn.ee lehel on väike tekst halduskogudest (http://www.tallinn.ee/est/Linnaosade-halduskogud), mis toob ka ise välja, et halduskogu suhteid teiste KOV institutsioonidega reguleerivad just nimelt Tallinna õigusaktid.
Et nüüd mitte liiga ise kurjustamisesse langeda, toon ka välja, üks Vitsuti viide seadusele oli tegelikult õigustatud ja jutt käis KOKS-i 8-ndast peatükist ja §-st 571. Siinkohal kivi Anvelti kapsaaeda, kes seda sätet kas ei teadnud või diskussioonis teadlikult ignoreeris.
See vaheepisood ei ole tee iseenesest kummagi poole argumentatsiooni nõrgemaks ega tugevamaks, aga minu arvates on vihased ja kurjad inimesed üldjuhul vähem veenvad kui rahulikud.
Kokkuvõte ja otsus
Olles alustanud konkreetsete ettepanekute ja mõtetega, muutub Anvelti argumentatsioon väitluse käigus oluliselt abstraktsemaks ja tekib palju suuri sõnu ja mõisteid. Kiitus Vitsutile selle eest, ta ta selle probleemi üles korjab ja oma lõppsõnas tugevalt välja toob.
Anvelt võtab minu arvates oma lõppsõnaga väitluse hästi kokku, kuid jätab kasutamata võimaluse lappida algselt argumentidesse jäänud puudusi ning vastata selgemalt Vitsuti mõttele selle kohta, et sama eesmärki tuleb saavutada muude vahenditega.
Selle kõige kõrval tundub mulle, et Anvelti väide, et Vitsut ei lükanud tema mõtteid sisuliselt ümber, on õige. Vitsut otsustas terve väitluse jooksul ignoreerida konkreetsete ettepanekute sisulist poolt: kuidas mõjutab linnaosavanema määramise protseduur tema igapäevast tööd või halduskogu veto Tallinna linnaplaneerimist.
Vitsut võttis endale teistsuguse tõenduskoorma, üritades näidata ettepanekute sobimatust KOV valimiste konteksti ja paremaid alternatiive sama eesmärgi saavutamiseks. Selle välja kandmine võib väitluse võita. Kahjuks puudus seaduste muutmise vajalikkusist rääkimisel konkreetsus ja erinevatest kaasamise variantidest rääkimisel nende omavaheline sisuline võrdlus.
Mind natuke üllatab, et kumbki väitleja ei kasutanud konkreetseid seadusenorme.
Kokkuvõttes ma arvan, et väitluse võidu on ära teeninud Andres Anvelt, kuid selleks, et mind kui Tallinna kodanikku veenda pakutud muudatuste põhjendatuses, on vaja rohkem kui mahtus täna ära siia portaali.
Debatt valmis koostöös Eesti Väitlusseltsiga ja oli esimene omavalitsuste valimiste eel Postimehe korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti.