/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)
/nginx/o/2010/04/02/342188t1had03.jpg)
Et võtta endale pähe teha Eestit muusikaliselt maailma võrdväärseks osaks, peab olema hull. Vaatamata Arvo Pärdile ja Kerli Kõivule – olgu, peale nende nimede on ka Erkki-Sven Tüür ja Järvid – oleme muusikas ikkagi ääremaa.
Naine veab muusikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige sel määratul tandril, mille kohta öeldakse üheülbaliselt popmuusika, aga mis hõlmab kaasaegset muusikat folgist metallini, džässist elektroonikani, klubimuusikast rokini jne. Kõige sellega, lisaks ka nüüdisklassikaga, tegeleb Tallinn Music Week, mis peab Eesti muusikat viima piiri taha.
6000-pealine publik ja sada artisti lõppenud Tallinn Music Weekil on ainult üks asja külg. Teine pool Sildna tegevuses on välismaiste hetkenimede siiatoomine – selliste, kelle hiilgeaeg ei jää 1970. aastatesse. Aga me ei pea ju ootama 40 aastat, et näha Eestis näiteks Efterklangi, mis on maailmas praegu populaarne.
Tundub, et Sildna jaoks ei ole olemas võimatuid asju.