Andres Mäe: gaas, mida veavad laevad

Foto: Corbis / Scanpix

Veeldatud maagaasi osakaal ja seeläbi ka mõju rahvusvahelisel turul kasvab, ehkki veeldamise ja taasgaasistamise tehaste rajamine sadama­tesse ja tankerite ehitamine on suhteliselt kulukas nii ajas kui rahas mõõdetuna, kirjutab välispoliitika instituudi teadur Andres Mäe.

Veeldatud maagaasi (inglise keeles li­qui­da­ted natural gas – LNG) peetakse üheks võimaluseks energiatarnete mitmekesistamisel ja gaasituru liberaliseerimisel, vähemalt neis riikides, millel on juurdepääs merele ja mis impordivad enamiku tarbitavast maagaasist torujuhet pidi.

Kapitalimahukus on üks põhjuseid, miks veeldatud maagaasi osakaal moodustab umbes kümnendiku maailma gaasitarbimisest ja veerandi rahvusvahelisest gaasikaubandusest. Teiseks takistavaks teguriks on ajamahukus – investeerimisotsusest kulub vähemalt neli aastat veeldamistehase valmimise ja projektiga alustamiseni.

Kapitalimahukus tähendab seda, et LNG projekte rahastatakse laenudega ning seetõttu eelistatakse veeldatud maagaasiga kauplemisel pikaajalisi tarneleppeid. Vaid väike osa gaasist müüakse hetketehingutes.

Ülemaailmne finantskriis ja kildagaasi tootmise kasv USAs on kahandanud veeldatud maagaasi hetketehingute hinda. Tulemuseks on suur hinnalõhe võrreldes pikaajaliste lepingutega müüdava gaasiga, maagaasi ülepakkumine ning mitmete LNG projektide ajutine külmutamine Põhja-Aafri­kas, Lähis-Idas ja Venemaal.

LNG kaubandus maailmas

Veeldatud maagaasi kaubandus on jagunenud kahe peamise turu vahel. Neist suurima, Vaikse ookeani turu olulisemad importijad on Jaapan (ühtlasi maailma suurim LNG sisseostja), Lõuna-Korea, Taiwan, India ja Hiina. Kaks viimast on ka kõige kiiremini kasvavad LNG turud maailmas. Regiooni suurimad tootjad on Indoneesia, Malaisia ja Austraalia.

Atlandi ookeani turu suurimad importijad on Euroopa riigid, peamiselt Hispaania ja Prantsusmaa, samuti Türgi ja Mehhiko. Piirkonna üks suuremaid LNG sisseostjaid USA on viimase kahe aastaga vähendanud LNG tarneid pea poole võrra tänu kodumaisele kildagaasile. Regiooni suurimad tootjad on Nigeeria, Alžeeria ning Trinidad ja Tobago.

Katar, Omaan ja teised veeldatud maagaasi tootvad Lähis-Ida riigid suudavad LNG tarnetega varustada nii Euroopa kui Aasia maid, st osalevad tootjaina mõlemal turul.

LNG kaubanduse mulluseks aastaseks juurdekasvuks mõõdeti napilt viis protsenti. Globaalsest majanduslangusest põhjustatud nõudluse järsku kahanemist, peamiselt Jaapanis, Koreas ja Taiwanil, kompenseeris impordi suurenemine Euroopasse ja Hiinasse.

Uue majanduskasvu ootuses ennustatakse 2010. aastal LNG kaubanduse kasvuks üle 10%, millest lõviosa läheb Aasia ja ülejäänu Euroopa riikide arvele. Kuni viimaste arenguteni USAs toetas ennustusi uute tootmisvõimsuste rajami­ne Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Indoneesias ja Venemaal.

Turgude heitlikkus

Nüüd on aga asjaolud muutunud ja noodsamad uued tootmisvõimsused võivad kujuneda hoopis probleemiks, kui loodetud nõudluse kasv jääb tulemata, sest mullune kogemus USAs on kallutanud investoreid ettevaatlikkusele.

Veel 2008. a. kevadel, vahetult enne finantskriisi, olid veeldatud maagaasi tootjad ja tarnijad veendunud LNG nõudluse tõusus USAs, rajades sinna uusi taasgaasistamise terminale ning ehitades uusi gaasitankereid ja veeldamistehaseid. Kuid 2009. aasta rahanduskriisi mõjul Aasias ja kildagaasi osakaalu suurenemise tõttu USAs kokku kuivanud veeldatud maagaasi tarbimine tõi kaasa LNG ülepakkumise ja märgatava hinnalanguse hetketehingutes.

See oli küll meeltmööda tarbijaile Euroopas ja Aasias, kel avanes võimalus osta gaasi odavamalt. Kuid LNG tootjaile mõjus niisugune areng olulise tagasilöögina. Investeeringuteks võetud laenud vajavad tagasimaksmist, millele toodangu hinnalangus just kaasa ei aita.

Tootjariikide valitsuste närvilisus ilmnes 16. märtsil, kui Alžeeria naftaminister tegi maagaasi eksportivate riikide foorumile ettepaneku kärpida gaasitootmist.

Tootjaile peaks rahustavalt mõjuma LNG tarbimise eeldatav kasv lähiaastail.

Põhjuseks maagaasi eelised teiste fossiilsete kütuste ees: võrreldes naftaga on maagaasil teatav hinnaeelis, võrreldes kivisöega saastab maagaasi põletamine vähem keskkonda.

LNG sisseostmist kavatsevad suurendada Jaapan, Korea ja Taiwan. Jaapanis on juba valminud või valmimas kuus uut maagaasil töötavat elektrijaama. Ka Koreas ja Taiwanil toetavad LNG sisseostmise laiendamist peamiselt energiatootjad.

Alates 2006. aastast veeldatud maagaasi sisseostmist viiekordistanud Hiinas ehitatakse praegu nelja uut taasgaasistamise terminali. India, Pakistan, Bangladesh ja Taigi on suurendamas veeldatud maagaasi importi, seda vaatamata kodumaise maagaasi tootmise laiendamisele. LNG impordiplaanidest on teatanud Singapur, Filipiinid ja Vietnam.

Euroopas on 15 LNG taasgaasistamise terminalile (neist kuus Hispaanias, kaks Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias, üks Belgias, Kreekas ja Portugalis) lisandumas vähemalt kümme uut (neist kolm Hispaanias ja Suurbritannias, kaks Itaalias, üks Hollandis ja Prantsusmaal). Eestile lähima taasgaasistamise terminali ehitamist on alustatud Poolas Świnoujście sadamas.

Mõju fossiilsete kütuste hinnale

Vaatamata suhtelisele kulukusele kasvab järgnevail aastail LNG osakaal ja seeläbi ka mõju rahvusvahelisel gaasiturul.

Esiteks hakatakse veeldatud maagaasiga kauplemisel eelistama hetketehinguid pikaajalistele tarnelepetele. Üheks põhjuseks on kasvav hulk taasgaasistamise terminale, mis võimaldavad importida osa tarbitavast maagaasist sesoonselt. Sama eesmärki teenib veeldatud maagaasi taasgaasistamise tehnoloogia vahetult LNG tankerilt lossimisel.

Teiseks mõjutab LNG osakaalu suurenemine maailma gaasiturul maagaasi hinna kaudu pikaajalisi tarneleppeid. Näiteks on Gazprom juba muutnud lepinguid kolme suurema partneriga, kohustudes tulevikus müüma 15 protsenti tarnitavast maagaasist hetketehingute hinnaga.

Maagaasi hetketehingute hind hakkab mõjutama ka gaasi hinna seotust nafta hinnaga. Saksamaa föderaalkohus (Bundesgerichtshof) tunnistas 24. märtsil ebaseaduslikuks maagaasi jaemüügi lepingute sätted, mis lubavad jaemüüjail korrigeerida gaasi hinda lõpptarbijaile vastavalt nafta hinna muutustele.

Kohtu avalduses öeldakse, et need sätted panevad tarbijad põhjendamatult ebasoodsasse olukorda, sest neilt võetakse võimalus asendada kallis kütus odavamaga. Kohtu otsusel ei pruugi olla kiiret ja vahetut mõju pikaajalistele tarnelepetele, küll aga mitu kaugemat järelmit.

Esiteks saavad sisseostjad siit tugevamad argumendid läbirääkimisteks tulevikus, teiseks on tarbijail nüüd alus taotleda õiglasemat gaasi hinda ja kolmandaks sekkuvad poliitikud, kui maagaasi hinna seotus nafta hinnaga peaks osutuma inflatsiooni taganttõukajaks, majanduskasvu või tööhõive piduriks.

Hetketehingute osakaalu kasv maailma gaasiturul tähendab ka maagaasi ületootmise jätkumist, mis hoiab maagaasi hinna lähema kolme aasta jooksul madala, kuid võib suurendada energiahindade kõikumist kaugemas tulevikus.

Veel üks huvitav aspekt. USA ekspertide väitel innustab ületootmisest tingitud nafta ja maagaasi hetkehindade suur erinevus turule tooma uusi tehnoloogiaid, mis võimaldavad maagaasist toota vedelkütuseid. Energiakontsern Shell peaks tuleval aastal tööle saama tehase, mis suudab toota maagaasist seitse miljonit tonni sünteetilist vedelkütust aastas.

Veeldatud maagaas

•    Valdavalt metaanist koosnev maagaas veeldatakse jahutades temperatuurini vahemikus –161 °C … –163 °C normaalrõhule lähedasel rõhul.

•    Veeldatud maagaasi maht on ligi 600 korda väiksem sama koguse maagaasi mahust normaal­rõhul ja -temperatuuril ning tihedus on ligi 45% vee ­tihedusest. Seega saab ühest tonnist ehk umbes 2,2 m³ veeldatud maagaasist taasgaasistamisel 1320 m³ maagaasi.

•    Veeldatud maagaasi transporditakse spetsiaalsete tankeritega. Enne torujuhtmeid pidi tarbijateni tarnimist veeldatud maagaas taasgaasistatakse.

•    Veeldatud maagaasi ei tohi segi ajada Eestiski laialt kasutusel oleva nn vedelgaasi (ballooni­gaasi) ehk naftatootmisel ja -töötlemisel tekkinud propaani või propaani ja butaani segu kokkusurumisel saadud energia­kandjaga.