Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna linnapeakandidaat Andres Anvelt.

FOTO: Toomas Tatar / Postimees

Tänane halduskogude vorm on mugav ainult keskerakondlikule linnavõimule, kuna näiliselt on olemas kohaliku elu demokraatlik alge, kuid tema otsustusvõimetus annab võimaluse võtta vastu poliitilisele ainuvõimule mugavaid ja tsentraliseeritud otsuseid, leiab Andres Anvelt (SDE) tänase väitluse lõppsõnas.

Väitluse võtmeküsimuseks oli linna juhtimise tsentraliseeritus. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et omavalitsus saab tallinlasi kõige paremini teenida, kui olulised ja inimeste elu igapäevaselt puudutavad otsused on toodud võimalikult maalähedasele pinnasele.

Seetõttu on meie eesmärk anda linnaosade halduskogudele suurem võim planeeringute ja linnaosavanema osas, mille vajalikkust vastaspool sisuliselt ümber ei lükanud. Ohtlikku kaugenemist kohaliku elu küsimuste otsustamisel näitlikustab ka see, et alates 1999 aastast oli linnaosa kulude osatähtsus linnaeelarves vähenenud üle viie korra.

Kohalik omavalitsus eesmärk on kohaliku elu juhtimine ja korraldamine. Seda on kõige efektiivsem teha tasakaalustades elanike ning survegruppide huve. Selleks on eelkõige vajalik diskussioon ja kompromisside leidmine erinevatel juhtimistasanditel.

Tallinna linnaosad on erineva identiteediga, seega peegeldab halduskogu koosseis linnaosa valijate poliitilist tahet. Näitlikult pannakse halduskogu pädevuse suurendamisega alus sellele, et Lasnamäe linnavolinike poolt ei otsustata nõmmekatele olulisi kohalikke probleeme ja vastupidi.

Tänases debatis ei tahtnud linnavõimu esindaja tunnistada, et halduskogu valitaksegi samadel alustel kui linnavolikogu, erinevuseks on see, et halduskogusse ei saa inimesed, kes ei ole linnaosa püsielanikud.

Täna on halduskogud küll olemas, kuid nende funktsioonid kohalikku elu mõjutamiseks on pärsitud ning linnavalitsus ja volikogu nendega sisuliselt arvestama ei pea. See on mugav tänasele linnavõimule, kuna näiliselt on olemas kohaliku elu demokraatlik alge, kuid tema otsustusvõimetus annab võimaluse võtta vastu poliitilisele ainuvõimule mugavaid ja tsentraliseeritud otsuseid.

Minu jaoks sai täna jätkuvalt kinnitust tõsiasi, et tänane linnavõim ei ole huvitatud otsustusprotsesside toomisest inimeselähedasemale tasemele, kuna see lõhuks sisuliselt tema tänased toimemehhanismid, ka poliitilised. See on kahjulik linnale, võõrandav linnakodanikule ja vastuolus Euroopa Liidu avaliku halduse põhimõtetega, mis eeldavad kodanikulähedust ja dialoogi.

Järgmisena edastame oponendi lõppsõna, seejärel on jääb oodata veel vaid kohtuniku hinnangut.

Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles neljas pikemast euroliidu-teemaliste väitluste sarjast.