Silvia Lotman: miks ei ole kuulda võetud kõiki olulisi osalisi?

Silvia Lotman Foto: SCANPIX

Tänavune aasta on teadagi kogu Euroopa Liidus ärev: kõik valmistuvad uueks seitsmeaastaseks eelarveperioodiks. Kõige rohkem käärib põllumajandusministeeriumi ümber, sest tegu on suurima osaga ELi eelarvest ja eelarve on avalikkuses juba palju pahameelt tekitanud.

Uueks perioodiks koostatud maaelu arengukava (MAK) eelnõu on suurtootmise poole ohtlikult kreenis ja ignoreerib jätkusuutliku maaelu arengu vajadusi. Sellele tähelepanu juhtimiseks saatsid keskkonnaühenduste, talupidajate, külaliikumise ja väikeettevõtjate liidud peaministrile ja põllumajandusministrile pöördumise koos põhjalike selgitustega olukorra tõsidusest.

Vastuseid pole kahjuks saanud. Palusime ka peaministri vastuvõttu, kuid saime lakoonilise vastuse: peaminister on puhkusel ning kuna MAKi teema ei ole valitsuses, tuleks küsimusega pöörduda põllumajandusministri poole. Ometi on valitsusjuht samas küsimuses pidanud vajalikuks kohtuda põllumajanduslike suurtootjate esindajatega.

Mõnedki suurtootjad on end meedias vastandanud nii külaliikumistele, keskkonnakaitsjatele kui ka väikeettevõtjatele. Keskkonnakaitsjad ei ole end põllumajanduslikele suurtootjaile kunagi vastandanud. Leiame vaid, et tootmine tuleb korraldada nii, et majanduslike huvide kõrval oleks kaalutud ja kaitstud ka keskkonna huvid – see peaks olema iga majandusharu puhul iseenesestmõistetav.

Oleme uue arengukava jaoks välja pakkunud terve hulga täiendavaid sisulisi keskkonnameetmeid, mida põllumajandustootjad saaksid rakendada, kui neid õiglaselt kompenseerida: puhverribad veekogude ääres, toitumisalad tolmeldajatele, muudetud niitmispraktika maas pesitsevate lindude kaitseks jne.

Need tegevused olid MAKi ettevalmistamise töörühmades osaliste vahel üksikasjadeni läbi räägitud ja kompromissid saavutatud. Ometi jättis põllumajandusministeerium need kõik MAKi eelnõust välja.

Valminud MAKi eelnõu ei ole mitte «roheline», nagu väidab põllumajandusministeerium, vaid pigem «rohepestud». Suurim osa väidetavalt keskkonna heaks suunatud rahast hõlmab toetusi, mille keskkonnakasu on pea olematu ning mis on varjatud sissetulekutoetus suurtootjaile.