Kui suur on riigiaparaat tegelikult?

JAAK NIGUL Foto: Valimised

5. novembril 2012 ilmus E24s artikkel pealkirjaga «Ametnikke jääb meil aasta aastalt vähemaks». Rahandusminister Jürgen Ligi väitis Äripäevas 15. juulil 2013, et «Kus veel Euroopas oleks nii radikaalselt reformitud avalikku teenistust - meil on riigiaparaat languses.»  26. septembril edastas ERR uudise pealkirjaga «Ametnike arv on viis aastat järjest kahanenud.» Ametnike PR-aparaat töötab täie hooga!

Pehmelt öeldes on nende «uudiste» sisu eksitav. Oma väidet põhjendan ma statistikaametilt (edaspidi SA) saadud infoga. Riigiaparaadi suurus pole mingil juhul langenud, vaid ametikohtade nimetusi on muudetud ja osa neist on ilmselt viidud mingite sihtasutuste vms koosseisudesse. Maksumaksjaid ei huvita kas kontoris istub ametnik, abiteenistuja, nõunik või ekspert – meid huvitab, kas antud ametikohast saadav tulu ühiskonnale on suurem, kui sellega seotud kulu ehk kas konkreetset ametikohta üldse vaja on?

Avalikus sektoris hõivatute (Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu) arv oli 2012. aastal ca 300 isiku võrra suurem, kui  aastal 2000 – 165,4 tuhat (tabel TT0205) . Näiliselt on see väike muudatus, kuid ikkagi suurenemise poole. Tegelikku olukorda võimaldab varjata see, et avaliku sektori alla loetakse ka riigi ja omavalitsuste enamusosalustega ettevõtted, kus luuakse lisandväärtust ja mis on riigile kahtlemata vajalikud. Näiteks Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee jt. Need ettevõtted on end efektiivistades koondanud väga palju töökohti. Aastatel 2000 – 2011 kadus neist 7281 töökohta (SA vastus teabenõudele). Järeldus: kui ettevõtete töötajate arv on oluliselt vähenenud, kuid avaliku sektori üldine hõivatute arv pole vähenenud, siis järelikult peab kusagil hõivatute arv olema oluliselt kasvanud.

Ühe võimaliku vastuse annab sama tabel TT0205, kui selles sisendeid muuta. Aastatel 2000 – 2012 on haridusalal hõivatute arv avalikus sektoris kasvanud 43,5 tuhandelt 57,2 tuhandeni. Kasv on olnud 13,7 tuhat! Pole kuulnud, et õpetajate või lasteaiakasvatajate arv oleks teinud sellise tõusu.  Samas on tabeli HTG05 järgi tasemehariduses õppijate arv 10 000 elaniku kohta langenud 2233lt 1784le ehk 20protsenti. Tahaks teada milliseid ja kui hädavajalikke haridusega seotud funktsioone täidavad kõik need tuhanded uued ametikohad? Kindel on aga see, et tuhandete lisandväärtust loovate töökohtade asemele on loodud tuhandeid lisandväärtust kulutavaid töökohti.

Veel mõned ebatäpsused 26. septembri uudises, kui uskuda Statistikaametit.

Avaliku sektori töötajate arv moodustas 2012 aastal tabeli TT02051 andmetel 26,5 protsenti riigi koguhõivest, mitte «ligi 22 protsenti» nagu uudises mainitud.

Tabeli TT2129 järgi moodustas aastal 2012  ametnikena hõivatute arv 37,7 tuhat, mitte «27 369».

Loomulikult on võimalus, et ka SA kodulehel olevate tabelite kohta kehtib ütlus: On suured ja väikesed valed ja on statistika.

Tahaks lõpetada millegi positiivsega. Parafraseerides Heinz Valku:

Ükskord me kärbime riigiaparaati niikuinii!