Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Argo Ideon: käestlastud šanss

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Argo Ideon leiab, et peaminister Andrus Ansip võinuks Tallinna linnapea kohale kandideerida, kuna oleks meerina vägagi tõsiseltvõetav ja pakuks Edgar Savisaarele suuremat konkurentsi kui praegused kandidaadid.

Reformierakonna loiuvõitu kampaania Tallinnas võinuks olla ka täiesti teisest puust. Seda juhul, kui oravad pannuks pealinna meeri kohale välja Andrus Ansipi.

Kogu peibutuspartluse ja administratiivressursiga kampaaniategemise juures on Eestis hästi püsinud üks kirjutamata reegel: ametisolev peaminister (ja president) kohalikel valimistel ei kandideeri. Sellest reeglist on kinni pidanud ka Andrus Ansip, kes kahtlemata toonuks kandidaadina Tallinnas, näiteks kesklinnas, oma parteile korraliku koguse hääli.

Aga mis siis, kui peaminister ei kandideerinukski pardi kombel, vaid tõsiselt – eesmärgiga vahetada koht Stenbockis linnapea tooli vastu Vabaduse väljakul?

Andrus Ansip on teatavasti öelnud, et järgmist Eesti valitsust tema enam ei juhi. Hiljutises EPLi usutluses ta veidi täpsustas oma tulevikuplaane, nimetades, et kavatseb poliitikas jätkata. Edgar Savisaar teatas äsja Postimehes, et ei usu Ansipi algset avaldust – küllap ta ikka tahab peaminister edasi olla.

Poliitikas jätkamine võib muidugi tähendada mitut asja. Lähematel kuudel läheb Eestis jagamisele päris korralik kõrgete poliitiliste ametikohtade komplekt. Loeme üle: Ansipi järglane peaministrikohal (hiljemalt 2015). Järgmine Euroopa Komisjoni volinik (hiljemalt 2014). Kuus europarlamendi saadikut (2014). Järgmine Eesti president (2016).

Neile kohtadele heidab silma paljuski üks ja sama väike inimeste ring. Kahtluseta on tegu Eesti poliitika n-ö esimese ešeloniga. Kui neist ainsatki kohta ei täideta praeguse peaministri Ansipiga, on ilmselt põhjust üllatunud olla.

Kui Ansip aga pürginuks juba neil valimistel Tallinna linnapeaks, alanuks see ümbermängimine lihtsalt varem. Olgem ausad, Andrus Ansip olnuks väga tõsiseltvõetav pealinna meeri kandidaat. Tema kompetentsust seda ametit pidada olnuks keeruline kahtluse alla panna isegi Savisaarel. Sellise käiguga defineerinuks Reformierakond ka automaatselt kohalike valimiste peamise vastasseisu Tallinnas. Ning kes defineerib põhikonflikti, on teel edu poole. Nüüd tuleb oravail võistelda aste madalamal ning põhiline väljakutse esitaja on hoopiski Eerik-Niiles Kross.

Ansip muidugi ei konkureerinuks nende valijate pärast, kes laulavad: «Таллин голосует за Кескераконд!» Aga nende pärast ei võistle tegelikult ka Valdo Randpere.

Andrus Ansip poleks olnud n-ö vabakonna aktivistide eelistus, ning viimastel on ilmselt Krossi lihtsam toetada. Kuid paljude tallinlaste jaoks olnuks Ansip ühes meeskonnaga lihtsalt tuntud ja turvaline valik.

Tõenäosus, et järgmine Tallinna linnapea on taas Edgar Savisaar, on hoopis suurem praeguses seisus – Ansipita.

Tagasi üles