Tarand: Ülemiste lõunakallas ja Jordani jõe läänekallas

Ülemiste järv ja Tallinna veepuhastusjaam. Foto: Toomas Huik

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand kirjutab Postimehe arvamusportaalis Ülemiste järve avamisest rääkides, et järve avalikkusele avamiseks vajaliku veeseaduse muutmise saavad Reformierakond ja Keskerakond soovi korral riigikogus oma jõududega läbi suruda, kuid Tarand loodab, et kuna osa linnajuhte on sellele juba vastuseisu avaldanud, seda kokkuvõttes siiski ei juhtu.

Kui Rae valla kunagistelt põldudel, mis vahepeal võssa kasvanud olid, hakkas tekkima inimasustus, siis tekkis see USAs juba äraproovitud ja majanduskriisi üheks põhjustajaks kuulutatud Freddie Mac’i ja Fannie Mae skeemil. Töökohad, koolid ja arstiabi jäid linna, inimestele jäi suur pangalaen ja tarvidus pidada kahte sõiduautot, et kuidagiviisi oma elu korraldada. Üha suuremad rahavajadused, mille rahuldamiseks 21.  sajandi Eestis oli leiutatud riigiaadli seisund. Aadli hulka ihkas (ja parteiliste teenete eest ka sai) Koeru sovhoosis autojuhina alustanud Tõnis Kõiv…

Taibukas mees nägi kohe, et täielikust õnnest lahutab teda üksnes Ülemiste veekaitsetsooni traataed ning ta alustas kampaaniat «Ülemiste Vabaks», mille toel soovis saada kohta Rae vallavolikogus. Samal ajal ise hästi teades, et volikokku ta valituks osutumise korral ei lähe. Kui tema mõtte asjus hakkas Tallinna elanike seast tulema kriitikat, siis seletas Kõiv, et nii peenikese kohaliku elu plaani jaoks ongi tarvis riigikogu liiget, kes saaks algatada veeseaduse muutuse tema poolt soovitud suunas. Ning lisaks seletas, et ta küll avab tsooni, kuid varustab selle siltidega «ujumine keelatud» ja võib-olla palkab ka turvafirma…

Alarmeeritult sedavõrd ignorantsest suhtumisest Tallinna elanike joogivee probleemi (selle kvaliteet seatakse riskide meelevalda ning hind vältimatult tõuseb nende maandamise tagajärjel) pöördusin kirjalikult kõikide Tallinna valimisnimekirjade nn linnapeakandidaatide poole kirjalike arupärimistega ja olen tänaseks nendelt saanud palju vastuseid. Samuti kirjutasin riigikogu liikmetele ning olen saanud ka palju vastuseid. Jagaksin nüüd avalikkusele seda teavet ning osutaksin vägagi ohtlikele tendentsidele, mis vähirakkudena vohades hävitavad ühelt poolt meie kohalikku omavalitsust ja teiselt poolt taastoodavad meile igapäevaselt nii armast parteilist korruptsiooni.

Riigikogu 100 liikmest (Tõnis Kõivule ma küsimusi ei saatnud, tema seisukoht oli avalikult teada) vastas kiiresti ja sisuliselt tervelt veerand (Annely Akkermann, Andres Anvelt, Peep Aru, Enn Eesmaa, Kaia Iva, Kalev Kotkas, Kaja Krisman, Rait Maruste, Sven Mikser, Eiki Nestor, Mart Nutt, Jevgeni Ossinovski, Liisa Pakosta, Erki Nool, Aivar Riisalu, Reet Roos, Karel Rüütli, Indrek Saar, Andrus Saare, Priit Sibul, Ülo Tulik, Rainer Vakra, Viktor Vassiljev, Olga Sõtnik. Mittevastanute puhul tuleb ignorantidest eraldada IRLi ja SDE liikmed, sest nende poolt on kinnitatud tervete fraktsioonide otsust mitte toetada Tõnis Kõivu Ülemiste algatusi. Seega me näeme rõõmuga, et riigikogus ei tule veeseaduse muutmiseks sellisel kujul hääli kokku. Mis on heaks signaaliks nii Rae valla valijatele (Kõiv võib teile maad ja ilmad kokku lubada, ühtegi lubadust ta täita ei suuda) aga ka Tallinna valijatele – Ülemiste pärast pole vähemalt sel kevadel muretseda vaja ja sanitaarkaitsest loobumisega kaasnev hinnatõus jääb ära. Siiski tasuks valijatel selle küsimuse osas volikokku kandideerijailt täpseid ja selgeid vastuseid pärida ning need hästi meelde jätta.

Nagu näeme, järgis Reformierakond oma kirjutamata reegleid, et Tallinna kodanikule, olgu või Euroopa Parlamendi liige, ei vastata. Seda tunnustatavam on kaks vastust ka nende ridadest. Just sellepärast oligi olulise tähtsusega linnapeakandidaat Randpere vastus, mille ta lõpuks oli sunnitud andma Postimehe intervjuus. Kogenud komsomolitöötaja otsustas pisendada probleemi ja sellest mööda rääkida: «Tean, et Tõnis Kõiv pole taotlenud Ülemiste järves inimestele ujumiseks õiguse andmist. Kuna antud teema tallinlaste jaoks midagi suurt ei muuda, siis kutsun kõiki hoopis arutlema selle üle, kuidas ühendada Tallinna ja Helsingi majandusruum, et siia saaksid tekkida uued hästitasustatud töökohad». Samal ajal leiab Randpere, et sotsiaaldemokraadid on juba Keskerakonnaga linnavalitsemises kokku leppinud. Nagu kohe näeme, on asi selleski osas hoopis teisiti. Teised linnapeakandidaadid andsid väga sisulisi vastuseid (Eerik-Niiles Kross, Andres Anvelt, Aleksander Laane, Hardo Asmäe). Just viimane osutas probleemi teisele küljele – Ülemiste teise ranna avamise eest võitleb avalikkuses ka Keskerakonna linnaosa vanem Mihhail Korb (http://uudised.err.ee/?06281139). Heureka, mis siin muud kui järjekordne tagatoalepe nn liberaalide vahel – teie saate Ülemiste Lõunakalda ja meie Põhjakalda, lisaks saab Reformierakond Ülemiste transpordikeskuse nime all asuda koguma «ettemakseid» partei kassasse ning Aadu Must toetama oma ülisuurte õppejõupalgast tekkivatele sissetulekutele kohaselt…

Ilmneb, et keskkonnaküsimustele pole üldse mõeldud ning keskkonnaminister «hoolitsetud süda» Pentus-Rosimannus vaikib salakavalalt nagu Autorollogi juhtumi puhul. Ometigi on veeseaduse muutmine riigikogus algatatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 9. oktoober. Muide, kehtiv redaktsioon kuulutati presidendi poolt välja alles selle aasta juunis ning ilmselt on Kõiv tõtanud omi ettepanekuid esitama enne Rae valla valijatelt selleks mandaadi saamist. Tähelepanuväärne on ka see, et veeseaduse kehtiva redaktsiooni menetlemisel kaasati hea tava kohaselt ka huvigruppe. Nii ongi Eesti Kitsekasvatajate Liidu seisukohti uuritud, ent Tallinna elanike esinduselt pole miskit küsitud. Neil parandustel hoidkem hoolega silma peal, sinna sisse võib igasugu kurje kavalusi kirjutada! Seni on erialase arvamuse andnud ka keskkonnaamet, mis otse loomulikult on Kõivu ja Korbi kavandite suhtes eitav (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-keskkonnaamet-ei-poolda-ulemiste-kallasraja-avamist.d?id=66675229).

Kuna ainsana linnapeakandidaatidest on just reformierakondlane Randpere Kõivu plaani toetanud, aga silmas tuleb pidada ka seda, et Edgar Savisaar pole pidanud tarvilikuks vastata, siis ei saa me 100 protsenti kindlad olla, et see «ülipüha liberaalne allianss» meile taas miskit sikku ei tee. Neid on siiski riigikogus 21 pluss 33 liiget  Muidugi, lohutust pakub, et abilinnapea hr. Sarapuu on asunud eitavale seisukohale ja ka Mihhail Korb on kirjalikult teatanud, et ta seoses tallinlaste vastuseisuga peab nüüd oma mõtet ekslikuks. Erilise tule alla sattuvad muidugi need riigikogu liikmed, kes oma partei poolt avaliku aruteluta tehtud tagatoa-otsuste vastu hääletavad, südametunnistusest ja teaduslikest seisukohtadest lähtuvalt. (Vaata eeltoodud nimekiri riigikogu liikmetest)

Mis on ent loo moraal? Kui keegi jõuab ebakompetentsuse tasandile, siis seda ei peaks tegema nii silmapaistva käraga nagu Tõnis Kõiv on ette võtnud. Ma ei usu, et Rae valla arukamatele inimestele oleks võitlus rannariba eest Tallinna Kesklinna territooriumile kuuluva Ülemiste järve ääres primaarne probleem. Küll aga on Tallinna joogivee võimalik riknemine üliväga primaarne Tallinna elanikele. (Inimese koostises on 70 protsenti vesi…) Ning seda võiks Rae vallavolikokku kandideerija taibata isegi juhul, kui ta muidu maailma asjadest palju ei taipa. Vastutustundetud lubadused, suurustlemine ja oma teo tagajärgede mittemõistmine, selle üle tasub muidugi Uhke olla. Võime olla ka tänulikud, sest Tõnis Kõiv on andnud oma isikliku portree liberaalsete erakondade poliitikategemise sisuliste nippide paremaks mõistmiseks.