/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
Sel aastal kehtima hakanud uus Kaitseliidu seadus kärbib organisatsiooni vabatahtlike liikmete otsustamisõigust ja teeb relvituks organisatsioonisisesed kontrolli- ja juhtimismehhanismid.
Heidi Ojamaa: kaitseliit pole õlleklubi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks see olegi nii, et kuna tegu on avalik-õigusliku juriidilise isikuga, mis saab riigilt raha, peab organisatsioonis toimuv olema selge, üheselt mõistetav, kontrollitav. Samas, Saaremaa laevakompanii saab ka riigilt raha, kas valitsus kinnitab ka nende aastaeelarve?
Uue seaduse järgi peab valitsus kinnitama liidu kodukorra, mida eelmisel nädalal ka tehti. Natuke nagu totter. Ühe organisatsiooni kodukord on selle organisatsiooni kultuuri küsimus, seega siseküsimus ja selle peaks ka kinnitama organisatsiooni juhtorgan.
Kodukord on midagi väga elementaarset, nagu «aitäh» ütlemine – miks sinna segada ministreid?
Peale selle, et uus seadus on vähendanud Kaitseliidu juhtorganite otsustusõigust, on ka nende pädevusala jäänud väiksemaks. Liidu majandustegevust ja asjaajamist kontrollivate revisjonikomisjonide pädevusse on jäetud vaid kontroll riigieelarveväliste vahendite kasutamise üle – liidu 26 miljoni eurosest eelarvest on neil õigus saada ülevaade vaid 72 000 euro ehk liikmemaksu kasutamisest. Seda, kuidas staap riigi raha liikmete hüvanguks või kahjuks kasutab, revisjonikomisjon kontrollida ei või.
Üks seaduse eesmärke oli anda konkreetsed ülesanded seni väidetavalt kindla ülesandeta olnud revisjonikomisjonidele. Kas kindla ülesande andmine tähendab tegelikult vaid seda, et kätte on jagatud nööri väiksem jupp?
See jupp, millest korraldatakse õppuseid, jagatakse vorme jms, on jäetud ametnike kontrollida. Nemad aga ei ole liidu liikmed või reservohvitserid ega mõista, et Kaitseliit ei ole tavaline õlleklubi või MTÜ, vaid riigikaitseline paramilitaarne organisatsioon oma ajaloolise ja sisulise eripäraga.
Ametnikud lisasid uude seadusesse ka nõudmise, mis tähendaks osa noorkotkastele ja kodutütardele organisatsioonist välja arvamist, kuna neil ei ole Eesti kodakondsust. Kaitseliit on lubanud, et seda ei tehta ja laste huvides muudetakse sügisel seadust. See aga ei muuda olematuks tõsiasja, et seaduse autoriteks on olnud organisatsioonivõõrad inimesed.
Tõsi, seaduseelnõu koostamisse oli kaasatud peale liitu mittekuuluvate ametnike ja kaitseväelaste ka kaitseliitlasi, kuid õige oleks öelda kaitseliidus töötavaid ametnikke, kelle seast üksikutel on vabatahtliku-kogemus.
Riik peaks igati soodustama ja edendama vabatahtlikus tegevuses osalemist, see tähendab ka vabatahtlikele otsustusõiguse ja vastutuse andmist.