Isegi Taavi Rõivase erakonnakaaslane Ants Leemets, kes on pealinna hoolekandega hästi kursis, on öelnud, et Tallinna hoolekanne on Eesti parim, leiab Merike Martinson (KE) väitluse lõppsõnas.
Merike Martinson: minister lihtsalt ei tea, mis Tallinnas toimub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mul on kahju, et sotsiaalhoolekande sisulise aruteluna mõeldud debatt – vähemasti nii sain mina sellest võimalusest aru – oli ministri poolt kavandatud üksnes Tallinna linna ründamisena.
Tundub, et minister kas ei tunne valdkonda või ei julge rääkida lahendamata sotsiaalprobleemidest, mistõttu mina ei tohtinud esitada ühtki sisulist küsimust. Seega ei saa me rääkida debateerimisest.
Ministri väide, et Tallinn on olnud suutmatu hoolekandeteenuste korraldamisel, on pahatahtlik. Ilmselt ta ei tea, mis Tallinnas toimub, sest tema erakonnakaaslane Ants Leemets, kes on Tallinna hoolekandega hästi kursis, on öelnud, et Tallinna hoolekanne on Eesti parim. Seda kinnitab ka järjekindlalt suurenev linnaelanike arv.
Paneb imestama, et minister tundis muret ainult lasteaialaste pärast – tegelikul vajab laps toetamist ka kooli- ja noorukieas, millest Tallinn ka oma hoolekandes jõudumööda lähtub: linn toetab 4-19aastaste sporditegevust tänavu ligi 4 miljoni euroga, Tallinna lapsed saavad ka laagritoetust.
Vähekindlustatud perede lapsed saavad veel täiendavalt spordi- ja huvitegevuse ja haridusega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks taotleda aastas toetust kuni 350 eurot.
Ka riik on lubanud toetada laste huvitegevust, kuid jättis lubaduse täitmata, eelistades lastele uut superministeeriumi kaksiktorni Suur-Ameerika tänaval.
Riigi alarahastatud tasuta koolilõunale maksab linn juurde kolmandiku ning edaspidi on plaanis linna osa kahekordistada. Toetame ka vähekindlustatud laste toitlustamist laste päevakeskustes.
Kahjuks ei saa kõiki hoolekandeprobleeme lahendada üks omavalitsus, linna probleemid on otseselt seotud riigi tegematajätmistega. Linn ei tõrju süüdistusi, kuid suur osa lahendusi saab sündida vaid koostöös riigiga.
Minister loodab, et «Tallinna inimesed valivad võimekama linnavalitsuse», aga kas valijatel on põhjust panustada kandidaatidele, kelle käes on riiklik otsustusõigus, kuid kes pole aastate jooksul püüdnud teha midagi sotsiaalprobleemide lahendamiseks? Miks peaks parempoolne partei nüüd äkki hakkama inimestest hoolima?
Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb oodata veel vaid kohtuniku seisukohta.
Debatt valmis koostöös Eesti Väitlusseltsiga ja on esimene omavalitsuste valimiste eel Postimehe korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti.