Väitlevad Merike Martinson ja Taavi Rõivas.

FOTO: Pm

Tallinna panus perede ja eakate toetamisse ei ole piisav, leiab sotsiaalminister Taavi Rõivas (RE) tänases online-väitluses. Tallinna abilinnapea Merike Martinson väidab vastupidist.

Lugege mõlema osapoole avakõne ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

TAAVI RÕIVASE AVAKÕNE:

Tallinna panus perede ja eakate toetamisse ei ole piisav

Keskendun nendele peredele, kel on ka lapsed, eriti just lasteaiaealised lapsed. Toetamise all ei pea ma aga silmas mitte üksnes rahalisi toetusi, vaid eelkõige just omavalitsuste ülesandeks olevaid teenuseid.

Näiteks ei ole piisavalt tagatud lasteaiateenus:

Kui peres on lasteaiaealine laps ning oodatakse pikisilmi kohta lasteaiajärjekorras (Tallinna Haridusameti hinnangul on selliseid peresid üle tuhande), siis ei ole ju võimalik öelda, et linna panus on piisav. Samuti ei ole teenus pere jaoks rahuldaval tasemel tagatud juhul, kui lasteaiakoht on teises linna otsas või pere lapsed peavad käima lasteaias eri linnaosades.

Ka kuivad rahanumbrid näitavad sama – eelmistele valimistele järgnenud aastal vähendas linn lasteaia pearaha 16 protsendi võrra 123 eurolt 106 eurole ning lasteaedade investeeringuid (isegi K-küünilisuse kohta ootamatu) 20 korda ehk 2,4 miljonilt 128 tuhandele.

Tõsi, 2010. aastal oli majandusel raske ning linnaeelarve vähenes ka tervikuna, kuid seda siiski palju vähem ehk vaid 2,9 protsenti. Pearaha summat pole tõstetud tänaseni, kuigi linnaeelarve on tublisti kosunud. Ka investeeringusummad on jätkuvalt ebapiisavad, jäädes 2013. aastal alla isegi Tallinnast 30 korda väiksemale Rae vallale.

Tallinna kasuks ei räägi ka fakt, et sugugi mitte jõukamates omavalitsustes – võtame näiteks Tartu või Elva - on lasteaia pearaha vähemalt 1,5 korda suurem. Lasteaiaõpetajate nöökimine 0,88 koormusega (et nende palga pealt kokku hoida) ja õpetaja abidele makstav 380 eurot bruto on ebapiisava panustamise otsene ja karm tagajärg.

Samuti saaks linn teha märksa enam eakate aitamiseks:

Eakate jaoks on olulisimad kahtlemata tervishoiu- ning hoolekandeteenused. Kui mitmed omavalitsused toetavad oma eakatele hooldusravi osutamist, siis Tallinna panus on viimastel aastatel olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik – 18 senti Tallinnas elava pensionäri kohta aastas. Eks igaüks saab ise fantaseerida, mida ja kuidas selle summa eest ravida saaks, aga kindlasti ei ole see piisav. Et nöök oleks täielik, vähendati summat 2013. aasta eelarves 13 sendile.

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse reaktsioon oma õuel toimuvale põrandaalusele eakate hooldusele oli karjuvalt ilmekas: me küll teame, aga midagi ette ei võta ning tegelema peaks ükskõik kes, aga mitte omavalitsus, kellele see kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ülesandeks on pandud.

Iga linnaametniku roll peab olema leida võimalusi, et saaks eakaid aidata, mitte põhjendusi selleks, miks ei saa.

Need näited ei jäta kahtlust, et linna panus lastega perede ja eakate toetamisse on kogu Keskerakonna-ainuvõimu perioodi jooksul olnud ebapiisav.

MERIKE MARTINSONI AVAKÕNE:

Ei saa väita, et lasteaiakohtade probleemi lahendamiseks on vähe tehtud

Möönan, et lasteaiakohtade probleem on endiselt terav. Seitsme aastaga on lasteaiaealiste laste hulk Tallinnas kasvanud enam kui 5000 lapse võrra.

Viimase kümne aastaga on lasteaiakohtade arv Tallinnas kasvanud enam kui 6000 võrra – 2004. aastal oli pealinnas 16 935 lasteaiakohta, 2012. aastal 23199 kohta. Toome võrdluse Tartuga, kus lasteaiakohtade probleem on samuti pikalt päevakorral  – samal ajal kui Tallinnas on lasteaiakohtade arv kasvanud 36 protsendi võrra, on Tartus neid juurde loodud 27 protsenti.

Lähematel aastatel on kavas luua juurde veel 4900 uut sõime- ja lasteaiakohta. Veel tänavu avatakse kokku 18 uut rühma. Lasteaiakohti luuakse juurde sinna, kus vajadus kõige suurem.

Lisaks sellele kompenseerib linn lastehoiuteenust. 2013. aastal on lapsehoiuhüvitise maksmiseks linnaeelarvesse planeeritud 1 019 000 eurot. 

Haridusvaldkond ei ole küll minu ampluaa, aga Tallinn on minu teada ainsa omavalitsusena tõstnud lasteaiaõpetajate palga samale tasemele kooliõpetajate palgaga. Milline on õpetajate töökoormus lasteaedades, see sõltub juba iga lasteaia juhist.

Lisaks pakub linn lastele ja peredele väga palju erinevaid teenuseid ja toetusi, mille loetelu on üleval Tallinna linna kodulehel: http://www.tallinn.ee/teenused ja http://www.tallinn.ee/toetused.

Ja peredele on suureks abiks ju ka tasuta ühistransport.

Eakate hoolekande eesmärk on võimaldada eakal võimalikult kaua elada oma kodus täisväärtuslikku elu.

Tallinnas on koduhooldusel 1400 inimest. Alustasime esimesena Eestis koduõendusteenuse osutamist, mida finantseeritakse linna eelarvest. Samuti alustas Tallinn esimesena häirenupu teenusega.

Igas Tallinna linnaosas on eakatele erinevaid (sotsiaal)teenuseid pakkuvad sotsiaalkeskused.

Ministri väitele, et hooldusravi toetavad mitmed omavalitsused väidan vastu, et peale Tallinna teeb seda veel ainult Tartu linn. Hüvitame toimetulekuraskustes eakatele riigi poolt lakke tõstetud hooldusravi omaosaluse kulu, kuigi eakad omavad ravikindlustust, seega peaks nende ravikulud tegelikult katma haigekassa.

Lisaks saavad Tallinna pensionärid oma pensionilisa, milleks linnaeelarves on kokku üle 7 miljoni euro.

Ministri väide, et Põhja-Tallinn on jätnud «oma õuel toimuvale põrandaalusele eakate hooldusele» reageerimata, ei pea paika. Tallinn teavitas maavalitsust järelevalve vajadusest juba kahe aasta eest, millele Harju maavalitsus toona jättis reageerimata.

Kuivõrd seadus ei anna kohalikule omavalitsusele õigust üldhooldekodu teenust reguleerida, ei ole Tallinna linnal ega Põhja-Tallinna linnaosal võimalik sekkuda eraüldhooldekodu tegevusse.

Riiklikud hoolekanderegulatsioonid pärinevad enamuses aastast 1995. Juba 2004. aastal on sotsiaalministeerium hoolekandekontseptsioonis lubanud täpsustada kohalike omavalitsuste rolli hoolekande korraldamisel ja rahastamisel ja lubanud kehtestada miinimumstandardid – seda ei ole siiani tehtud. Kutsuks riigijuhte üles koostööle.

TAAVI RÕIVASE VASTUREPLIIK: (lisatud 9.50!)

Tundes heameelt oponendi soovi üle probleemi tunnistada, näen siiski katset objektiivseid fakte õõnsa retoorika taha peita. Lasteaiajärjekorrad on Tallinnas üldteada reaalsus, seega ei saa linna panust pidada piisavaks.

Lasteaedade juhatajad peavad olema majandamisgeeniused, et langetatud pearaha tingimustes toime tulla ning abipalved vanematele on igapäevased. Öelda, et juhataja peab palkasid tõstma ilma linnalt lisaraha saamata, on ilmekas näide küünilisest hoolimatusest ja oma vastutuse mittetajumisest.

Ei saa pidada asjakohaseks statistilist võrdlust 9 või 10 aasta taguse ajaga, sest sellesse perioodi jääb ka Keskerakonna ainuvõimu-eelne aeg.

Nii objektiivselt mõõdetavates eelarvenumbrites kui subjektiivses tulemuses (rääkimata võrdlusest teiste omavalitsustega) on Tallinna panus ebapiisav.

Debatt toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös omavalitsuste valimiste eel korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti. Väitluste üheks osapooleks on alati Keskerakonna kui Tallinna praeguse võimupartei esindaja.