Juhtkiri: Ikarosena päikesesse?

Optimismi juures ärgu kadugu valvsus

Tuntav kevadeootus pole juba mitu aastat nii suur olnud kui tänavu. Pikk külm talv ongi viimaks jõudsasti järele andmas. Lume sulades ja päevade pikenedes paraneb järjest inimeste meeleolu ja toonuski.

Täpselt samuti oodatakse (ja otsitakse) teatud läbematusega sõnumeid paranevast majanduskeskkonnast, ajaloo rängima kriisi lõpust. Positiivseid teateid pakub juba peaaegu iga uus päev, kuid peaksime olema valvsad ja ettevaatlikud. Vanakreeka mütoloogiast võrdlust laenates ei tohiks me käituda Ikarosena, kes Daidalose valmistatud tiibadel pimesi kõrgusesse tõusis ja end hukutas. Majanduses toimuvat ei saa üheselt võrrelda aastaaegade vahetumisega. Olgem optimismis mõõdukad!

Juba aasta algusest on mitmed Euroopa rahandustuusad ja mõjukad riigitegelased mõista andnud, et meil tõenäoliselt õnnestub euroalaga liituda. Mõne päeva eest teatas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et tema riik ei tõstata ühtegi täiendavat kahtlust Eesti valmidusele ühisrahaga liituda. Eile teatas reitinguagentuur Fitch, et Eesti krediidireiting võib peagi tõusta.

Häid sõnumeid tuleb ka põhjanaabrite juurest. Majandusleht Taloussanomat vahendab, et Soomes on mitmes sektoris, sh palju kannatanud reklaami- ja turismialal, hakanud töökohti lisanduma. Seegi on märk nõudluse kasvust.

Kõige selle valguses polegi eriti üllatav Faktum & Ariko eile avalikustatud uuring, mis näitab, et Eesti tarbijad näevad tulevikku helgetes toonides. Tarbijate üldise optimismi indeks saavutas kõrgeima taseme alates 2008. aasta juunist. Üldine optimism paranes kõigis vanuserühmades, eriti noorte ja pensionäride seas.

Siiski ei maksaks liigsesse eufooriasse langeda – buumiaegsete õhulosside varisemine peaks ju valusalt meeles olema. Mitmed majandusteadlased ja analüütikud on ka hoiatanud uute kukkumiste eest. Registreeritud töötute arv kasvab endiselt ja see tendents tõenäoliselt jätkub tänavugi. Sissetulekute suurenemist ei paista kuskilt.

Endine majandusminister Meelis Atonen märkis hiljuti Postimehe usutluses, et pelgab ka halbu uudiseid väliskeskkonnast ja kokkuvõttes pikka vindumist.
Tegelik positiivne sõnum on seega Faktum & Ariko uuringust selgunud tõsiasi, et lõviosa inimestest piirab endiselt oma kulutusi. Loodetavasti on selline tarbijakäitumine ka jätkusuutlik – pole vaja uut hoolimatult võetud tarbimislaenude lainet, kui vanad haavadki lakkumata.

Alguse juurde tagasi pöördudes: nautigem ka kevadet, kuid päikestki tuleb teadupärast võtta mõistlikul määral. Vältigem Ikarose viga!