Urmo Kübar

FOTO: Toomas Tatar

Olulisim näitaja vabaühenduse kohta ei ole see, kui pikki tööpäevi selle eestvedaja teeb, mitu vahvat trükist aastas üllitatakse või kui väga nende korraldatud üritused osalejatele meeldivad. Kuidas eristada organisatsioonidel omavahel sageli sassi minevaid tegevusi, tulemusi ja mõju, kirjutab Urmo Kübar ajakirjas Hea Kodanik.

Küsimus, mis kasu mu tegemistest on, kipub olema trikiga. Jättes kõrvale mõned eneseotsingute ja segaduste perioodid, tundub meile ju üldiselt, et teame, miks midagi teeme ning et see on vajalik. Üritades seda aga sõnadesse panna, jääme tihtipeale hätta.

Muidugi, ega alati pruugigi see teiste asi olla. Kuni me ei plaani ette võtta midagi ebaseaduslikku või muul moel sobimatut, oleme ju vabad tegema oma päevadega seda, mida heaks arvame, ja viisil, kuidas meile paremini sobib. Oluliseks muutub see siis, kui vajame oma tööde juures teiste abi. Tahame, et nad – olgu siis avalik võim, fondid või annetajad – toetaks meid rahaga, võtaks tõsiselt, mõtleks kaasa, tuleks meile tööle või vabatahtlikuks jne. Ent mõelda maksab sellelegi, et küllap tunneme ka ise rohkem rõõmu, kui teeme asju võimalikult suure kasuteguriga.

Nii ongi püsivate muutuste ja kasu ehk mõju küsimus muutunud üheks kesksemaks vabakonda puudutavatest teemadest. Paljuski on sellele kaasa aidanud sotsiaalse ettevõtluse esiletõus, kus toimitakse äriühingutele omaselt isemajandavalt, ent seades põhieesmärgiks mitte rahalise, vaid ühiskondliku kasu kasvatamise. Vananevas Euroopas on ka selge, et avaliku sektori eelarved ei kasva endise hooga (ja vahel ei kasva üldse), samas kui vabaühendusi, kes neist oma tükki haugata sooviks, tuleb aina juurde.

Nii muutuvad targad rahastajad aina valivamaks ning targad vabaühendused omakorda paremaks oma plaanitava ja loodava mõju hindamisel ja kirjeldamisel. Mainekal Skolli foorumil, kus kohtuvad maailma silmapaistvamad sotsiaalsed ettevõtted, pühendati ühiskondliku mõjule sel aastal juba rohkem töötube kui traditsiooniliselt popile rahastamise teemale. Rahvusvaheliste konverentside ja ingliskeelsete õpikute kõrval koostatakse õppematerjale ja korraldatakse mõju hindamise koolitusi üha enam Eestiski, just sellele teemale keskenduti ka tänavuses vabakonna suvekoolis.

Koolitustest, artiklitest või käsiraamatutest ei maksa siiski loota üht kõigile sobivat mudelit, kuhu vaid oma organisatsiooni andmed sisse panna ja enda mõju teada saada. Teooria ja erinevate näidete abil loovad nad mõtteviisi, ent enda vabaühendusele sobiv konkreetne lahendus tuleb igaühel endal leida. Mõnel juhul seisneb mõju ühiskondliku kulu vähenemises kohe (nt töötute tööleaitamine) või tulevikus (nt HIV-ennetustöö), teisel juhul lisaväärtuse loomisega ühiskondliku tulu suurendamises (nt sotsiaalse kapitali kasvamine).

Põhielemendid on kõigis mudelites siiski samad ning ei ole põhimõttelist vahet, mis valdkonnas organisatsioon tegutseb, kas ta pakub teenust või tegeleb huvikaitsega, on sotsiaalne ettevõte või toetustest sõltuv vabaühendus.

Tegevused on see, mida organisatsioon ette võtab, et oma eesmärgi poole liikuda. Näiteks kui Eesti Inimõiguste Keskus soovib suurendada sallivust erinevate vähemuste suhtes ja parandada nende olukorda, siis tegevusteks on sel puhul reklaamikampaania «Erinevus rikastab» läbiviimine, konverentside korraldamine, artiklite kirjutamine, ettepanekute koostamine õigusloomeks jne.

Tulemused on see, mis tegevuste tõttu juhtub. Detailsemates skeemides tuuakse enne tulemusi eraldi esile veel väljundid (trükis, üritus vms). Tulemuseks võib olla sinu ettepanekutega arvestava seaduse vastuvõtmine, suurenenud teadlikkus olukorrast, uuringu läbiviimisega selgunud uus info jne.

Mõju on pikaajalisem tulemus ehk see, kuidas elu tänu sinu tööle paremaks on muutunud. Reklaamikampaania tulemusena võib küll korraks suureneda inimeste teadlikkus, ent sellega ei pruugi kaasneda käitumise muutust või siis selle muutuse püsima jäämist. Kampaania «Erinevus rikastab» mõjuks võiks olla näiteks vähemuste paranenud tööhõive, vähem diskrimineerimisjuhtumeid, õnnelikumad inimesed vms.

Liikudes tegevustest mõjude suunas, väheneb pidevalt sinu roll ning suureneb väliste faktorite ja ettenägematute asjaolude osakaal. Samuti pikeneb aeg, millega tuleb arvestada: tegevused saad ette plaanida kuupäevase täpsusega, tulemused laias laastus samuti, mõju aga avaldub ja kinnistub tihti alles aastate või isegi aastakümnete jooksul. Viimane tähendab ka, et kui organisatsioon tegutseb ainult projektipõhisena, võib ta küll saavutada tulemusi, ent mõjuni ei pruugi jõuda.

Kindlust, et soovitud mõjuni jõutakse, aitab saavutada hästi läbimõeldud muutuste teooria. See on loogiline põhjuse-tagajärje seos, kuidas oma tegevustega saavutatud tulemuste kaudu mõjuni jõutakse. Ühtlasi annab see kätte, mis mõju saavutamist näitab ning milliseid vahendeid organisatsioonil selleks vaja on. Muutuste teooria koostamist ongi mõistlik alustada «tagantpoolt» – pannes kõigepealt paika soovitud eesmärgi ehk mõju ning liikudes siis tagasi, mõeldes samm-sammult läbi, mis tingimustel seda saavutatakse.