FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti taasiseseisvumise eel läks rahvasuus liikvele lubadus süüa või kartulikoori, kui vaid oma riigi saaksime. Seda ütlust oleme aastate jooksul kord heldimuse, kord kibestumisega ikka ja jälle meelde tuletanud.

 Viimase aja sündmused ja tendentsid annavad põhjuse seda ülekantud tähenduses taas kord teha. Majanduskriis ja euro nimel tehtud pingutused mõjutavad ka meie toidulauda.



Euroopa ühisraha on olnud üks meie eesmärke. Mitte mingil juhul võluvits, aga kasulik, arvab enamik majandusteadlasi. Statistikaamet edastas eile kauaoodatud arvu – Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli mullu esialgsetel andmetel 1,7 protsenti, mis kinnitab, et suure tõenäosusega täidame ühe ehk viimasel ajal kõige enam räägitud Maastrichti kriteeriumi.



Samas on täiesti selge, et riigi range eelarvepoliitika (või eurokriteeriumide täitmine) on tulnud millegi arvelt.



Üks osa sellest peegeldub toidupoe ostukorvis, kinnitab tänane leht kahe suure kaubandusketi andmetele tuginedes. Raha on vähem, mis tahes-tahtmata sunnib meid kõiki hoolikamalt iga ostu kaaluma. Ja sellest on võimalik teha nii negatiivseid kui positiivseid järeldusi.



Kõhna rahakotti näitav spagettide ja odavate kalakonservide menu on siin vaid asja üks külg. See, et hästi on hakanud kaubaks minema jahu, munad, toiduõli, maitseained jms, näitab, et kodudes on hakatud taas rohkem ise sööki valmistama.



Toitumisasjatundjad kinnitavad pea ühest suust, et enda valmistatud road on kasulikumad. Vahepealsetel aastatel tundus, et nad räägivad kurtidele kõrvadele, nüüd on sellest saanud selge trend.



Näiteks on viimase aasta-paari jooksul viimane kui trükiväljaanne, raadio- ja telekanal rääkinud koduleiva valmistamise traditsiooni tagasitulekust. Eestlase tervislikust toidulauast on kokkuvõttes siiski vara rääkida – vähem ostetakse näiteks värsket puu- ja köögivilja.



Seega on masuaja kroonide lugemine toonud odava toidu eelistamise kõrval kaasa mõistlikuma ja teadlikuma tarbimise. Loodetavasti ei unune need kogemused parema aja saabudes, vaid täienevad vastavalt võimalustele.



Märke teadlikuma ostja mõjust tootjale tegelikult juba on. Nii tõstis tänavuse «Eesti parima toiduaine» konkursi hindamiskomisjon esile, et uutest toodetest on paljud lisaainetevabad.



Õige toitumine on tervise alus. Eriti tähelepanelik ja hoolas tuleks meil olla ses suhtes, et meie laste toidulaud oleks võimalikult mitmekesine, olgu aeg kui tahes raske.