Jüri Laurson: valus elektrilöök

Jüri Laurson Foto: Margus Ansu

Eesti Energia elektrihinna kujundamisest ja segastest elektriarvetest saavad tarbijad esmapilgul halvasti aru. Tarbija kõrvad kuulevad mesijuttu, et elektri hind ei muutu, kuid samas tõstetakse pidevalt tasusid. Tänavu on elektri hinna karussell tuurid üles kruvinud, hinda muudetakse 2010. aasta esimesel poolaastal neli korda, kuigi koduklient jõuab vabaturule alles aastal 2013. Siis vist muutub hind nii tihti, kui riigi rahakott seda vajab.

Alates 1. märtsist 2010 on elektriaktsiisi tasu koos käibemaksuga juba 8,4 senti kWh eest, millele lisandub võrgutasu ja taastuvenergia tasu 15,17 senti kWh eest. Tarbijal on raske 12–15-realistest mõistatuslikest arvejadadest ühe kWh hinda kokku kruvida. Klienti ei huvita, kuidas Eesti Energia oma arveid sisemiselt jagab, vaid hind, mida tal ühe kWh elektri eest tasuda tuleb. Tahetakse jätta mulje, nagu tariifitasude kõrvaltasud ei olekski raha, mida tarbija peab elektri eest maksma.

Märtsi elektrihinna tõusu trükimust ole veel jõudnud reklaamilehel kuivada, kui Eesti Energia hõiskab uhkelt välja uue hinnatõusu jada. Tundub, et konkurentsiamet ei ole suuteline enam elektri hinda adekvaatselt kontrollima. Praegusel masu ajal pasundab Eesti Energia meedia kaudu, et tarbimine on vähenenud, liinide koormus on vähenenud ja kaod suurenenud. See on vihje, et elektri hinnaga ei ole kõik korras. Paraku tuleks niisugusel juhul hinna tõstmise asemel tarbimise suurendamiseks ja riigi rahakoti täitmiseks hinda langetada. Arusaamatust tekitab tarbijatele ühel ja samal liinil asuvate erinevate tarbijate tariifigruppides esinevate edastamistasu hindade suur erinevus.

Riigikogus võeti vastu elektrituruseaduse muudatus. Elektrituruseaduse muudatusega tahetakse tänavu 1. aprillist elektri suurtarbijatest Eesti tootmisettevõtetel, kes tarbivad üle kahe GWh elektrit aastas, keelata konkurentsiameti reguleeritud hindadega elektri ostmine Narva elektrijaamast. Neilt nõutakse elektri ostmist Nord Pooli elektribörsi hindadega, mis on aga kõrgemad praegustest reguleeritud elektrihindadest. Jaanuaris oli börsihind isegi poole kõrgem Eesti reguleeritud elektrihinnast.

Elektri hinna suur tõus kohustuslikul «vabaturul» oli otsustajatele ette teada, kuid Eesti Energia juhatuse lobitöö on kahjuks paljude otsustajate reaalsustaju hägustanud. Tundub, et ametnikele ja poliitikutele, kes elektritarbijate sunniviisiliselt kohustuslikule «vabaturule» viimist otsustavad, jõuab selle ettevõtmise tähendus kohale alles siis kui see valusa hoobina Eesti majandust tabab. Elektri hinna tõus suurtootjatele põhjustab ettearvamatu hindade tõusu kõigis eluvaldkondades.

Energeetika on ala, mida paljud ise ei mõista ning seega loodavad, et riigiettevõte Eesti Energia loob riigile parimaid lahendusi. Eesti Energia lähtub siiski vaid enda kui tootja ja juhatuse meestega seotud, aasta tagasi loodud elektrivahenduse maaklerfirma huvidest. Elektri vahendamine on kahtlemata tulus äri, eriti kui kasum ulatub miljarditesse kroonidesse aastas. Eesti Energia erastamise plaanid tulevad riigikogus päevakorda kevade lõpus. Siis saab näha, kui palju riigikogu saadikuid suudab mõista kaasnevaid tagajärgi.

Oli aeg, kui väikestest elektrifirmadest klopsiti kokku tänapäevane hästi toimiv energiagigant Eesti Energia, mis pani tugeva aluse majanduse arengule Eestis. Seetõttu on häiriv kuulda praeguse juhi Sandor Liive hõiskamist, et temal lasub au Eesti Energiat tükeldada. Kuid kelle huvides?