Roman Lutt: romad vajavad eripära arvestavat haridust

Roman Lutt Foto: Erakogu

Põhja-Eesti Romade Ühingu juhi Roman Luti arvates valitseb Eesti ühiskonnas mustlaste suhtes tugevalt juurdunud eelarvamus, millele aitab kaasa assimileeriv hariduspoliitika.

Mida arvata Euroopa Nõukogu raportist, et Eestis diskrimineeritakse romasid? Kui tõsine see probleem on?

Euroopa Nõukogu raportis kirjeldatud probleemid Eesti romade hariduse ja tööhõivega on küllalt tõsised. Paarikümne aasta jooksul üles kerkinud probleemide tasalülitamise tõttu on praeguseks ajaks kogukonna ümber tekkinud surnud ring – ­sotsiaalne tõrjutus, mida ilma asjatundliku kaasabita ületada on valdavale osale romadest sama hästi kui võimatu.

Romad tunnevad, et nende suhtes kehtivad stereotüübid ja eelarvamused, mis teevad nende positsiooni tööturul võrreldes teistega halvemaks. Ent töötuse võtmeküsimus – romade haridus – on lahendamata.

Mida arvata haridusminister Tõnis Lukase reaktsioonist raportile – tema hinnangul probleemi tegelikult ei ole?

Tõnis Lukase vastulause nõukogu raportile, kus ta lubas ainuõigete rehkendustega ebakompetentsetel raportööridel seljad prügiseks teha, paneb kahtlema, kas minister on oma jõuvarusid õigesti hinnanud.

Näiteks tuleks Euroopa Nõukogu ametnike ümber veenmiseks tõestada, et Eestis 2005. aastal Hamburgi Ülikooli teadlase Reetta Taivoneni ja 2007. aastal Tallinna Ülikooli teadlaste tehtud romade uuringud, ent ka kõikidest teistest allikatest kogutud andmed romadest on eestlaste suhtes pahatahtlikult võltsitud.

Kas romadesse suhtutakse halvemini kui teistesse vähemusrahvustesse?

Ühiskonna üldine meelestatus baseerub eelarvamusel, et kõik romad on ühe vitsaga löödud ja ühtekokku moodustavad nad ohtliku, hästi organiseerunud kuritegeliku kamba.

Nii ukselt uksele kaubapakkumine kui ennustamine on romade kultuuri eripära. Jah, see käib sageli ilma kauplemisloata, aga mobiilne kauplemine on  romade kultuuri osa. Neil pole piisavat haridust, et saada tasuva ameti omandamiseks täiendusõpet, ja kui ka kaubelda ei lubata, siis millest see mustlane elama peab? Ka ennustamine on romade rahvakunsti osa.

Enne kui midagi ära keelama hakata, tuleb lahendada probleemid, mis ei luba romadel sotsiaalselt edukad olla. Ja seda eeskätt hariduse vallas.

Romade olukorra teeb teiste vähemustega võrreldes keerulisemaks oma riigi puudumine. Neil rahvakildudel, kel pole emamaad, on võimalused asukohamaal tekitatud õiguslikust vaakumist pääseda enamasti ahtamad. Üks asi on haridusvallas kehtivad seadused, kuid sootuks teine asi on Eesti romadel neid seadusi ka praktiliselt realiseerida.

Kui palju Eestis romasid üldse on?

Nagu Nõukogude perioodil, ei taha ka tänapäeval paljud romad oma rahvust avalikustada. Hinnanguliselt elab Eestis 750–1500 romat. Haridusministri pillatud märkus, et Eesti haridussüsteemis õpib vaid 15 roma last, ei peegelda tegelikkust, pigem stagneerunud soovmõtlemist. Pole inimest, pole probleeme...

Mida saaks selle olukorra lahendamiseks teha?

Tegu on kompleksse probleemiga, mille juured on hariduses. Praegune assimileeriv hariduspoliitika tuleks seniste seaduste raames romade kultuuri suhtes paindlikumaks muuta. Paraku, haridusministeerium on juba pea kümme aastat teemakohase teabega tutvumist ja õpetajate tarbeks tõlkimist peljanud nagu vanatühi välku.

Lahendus oleks, kui romad saaksid senisest tunduvalt toekama koolieelse ettevalmistuse, mis arvestataks õppetöös roma lapse kultuurilist eripära. See motiveeriks lapsi ja vanemaid. Nad näeksid, et lastest ei taheta teha kedagi, kes nad pole.

Riik võiks appi tulla ja natuke sellesse projekti investeerida. See raha oleks palju väiksem kui see, mis kuluks hiljem vigade parandamise peale. (PM)

 «Roma» on mustlaste enesenimetus. Nii soovitavad mustlasi nimetada ka rahvusvähemuste eksperdid.