Neeme Korv: vitsaseadus

Neeme Korv Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalministeeriumi tublid ametnikud keerutasid sel nädalal üles tolmupilve.

Meid kõiki on kasvatatud (või kasvatamata jäetud). Seetõttu on meil kõigil oma arvamus, kui riik ütleb, et Eesti kodanikke kasvatatakse alates n kuupäevast ühel aktsepteeritud ja seadusesse raiutud moel.

Ma liialdan teadlikult. Jutt, mida needsinased ametnikud laste kaseurvaplaastriga kasvatamisest räägivad, on loomulikult õige, kuid valitud tee muuta väärtushinnangut seadusega enam kui kaheldav.

Ma ei poolda füüsilist karistust kasvatusmeetodina. Küllap jääb üldse aasta-aastalt vähemaks neid vanemaid, kes tagumikule löödud viilikirja võlujõusse usuvad. Kuid näiliselt lihtsad väited on tegelikult mitmekihilised.

Arutelu valguses sattus netiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias totrasse olukorda mitu poliitikut, kellelt reporterid küsisid, kas laste füüsiline karistamine tuleks eraldi seadusepügalaga keelata. Mis välja tuli. Väike laks on parem kui näägutamine – päris julge avaldus poliitikult, eriti kui see kontekstist välja rebida.

Poliitikud pandi kahvlisse. Ei poolda seaduse karmistamist? Järelikult pooldad peksu! ««Vasta ei või jah,» nõudis preili Sokk [Väikevennalt]. «Kas su ema  ü t l e s, et Karls­son hakkab meil söömas käima?» /---/ «Ei tohiks ju olla kuigi raske vastata lihtsale küsimusele ei või jah.» «Ah arvad või?»sekkus Karlsson. «Ma esitan sulle ühe lihtsa küsimuse, küll sa siis näed. Kuula! Kas sa oled hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud, vasta ei või jah!» Preili Sokk ahmis õhku ja oli lämbumas.» (Astrid Lindgren, «Karlsson katuselt hiilib jälle»).

Milline on järgmine samm, küsisid kümned inimesed netifoorumites. Kas hääle tõstmine kuulutatakse vägivallaks? Aga nurka seisma ja järele mõtlema panek? Lapsepsühholoogid on õigusega tauninud laste huvitegevustega ülekoormamist juba lasteaiaeas.

Võib-olla tuleks kirjutada seadusesse, millal tohib lapse suuskadele panna või talle malekäike õpetada? Ehk tuleks hoopis keelata kuueaastaste jooksutamine koolikatsetel? See ei tee kellestki peksupooldajat, kui ta ütleb, et psüühiline traumeerimine võib jätta sama hullu jälje kui tutistamine.

Lastekaitseseadus nõuab meil kasvatamise juures lapse isiksuse arvestamist. Üldse on see päris hea seadus, mida tasuks tähelepanelikult lugeda. Igasugune vaimne ja füüsiline vägivald on seal juba praegu selgesti taunitav.

Siinkirjutaja meelest kaitseme oma lapsi kõige paremini seeläbi, kui oma hullumeelsele edukultusele üles ehitatud närvilisele ühiskonnale päitsed pähe paneme. Mida vähem stressi, seda vähem tõenäoline on ka kõikvõimalik vägivald laste suhtes.