Risto Berendson: seaduslik vargus

Risto Berendson Foto: Mihkel Maripuu

Selle jama keeras ühes Eesti kauges otsas tegutsevale hoolekodule kokku sotsiaalministeeriumi alluvuses töötava pealinna asutuse majandusjuht. Tema kõrgeimal ülemusel – sotsiaalministril – pole sellest jamast ilmselt siiani aimu ja tagantjärele lepinguid muuta on keeruline. Kui mitte võimatu. Kriminaalasja algatamiseks on samuti hilja.

Lugu ise on kõnekas. Hoolekodu vajas valvesignalisatsiooni. Selleks korjas asutuse juhtkond tuntud turvafirmadelt tehnika ja selle paigaldamisega kaasnevate kulude vähempakkumised. Üldjoontes jäid need 700 000 – 800 000 krooni vahele.

Pakkumised saadeti otsustamiseks pealinna. Kuni ühel päeval saabus Tallinnast tehnikat paigaldama «spetsialistide» rühm firmast, mis polnud eelpakkumisel osalenudki. Vene keelt rääkinud «spetsialistide» esindatud tundmatu firma paigaldatud valvetehnika oli poole kallim kui teised pakkumised.

«Spetsialistide» põhjendus hoolekodu juhtkonnale oli lihtne – nemad paigaldavad «eksklusiivseid» seadmeid. Seadmed muidugi olid sama lihtsad, nagu kõikjal paigaldatakse. «Eksklusiivne» oli vaid nende hind – poolteist miljonit krooni.

«Eksklusiivne» tehnika tahab ka samaväärset hooldust. Loogiline ju. Nii maksabki hoolekodu Tallinna firmale nüüd igas kuus kümme tuhat krooni hoolduskuludeks. Tavalised turvafirmad võtavad sellise teenuse eest kolm korda vähem. Ei loe, et «spetsialistid» pole aasta jooksul kordagi ühes Eesti kaugemas otsas tehnikat hooldamas käinud.

Ülemused pealinnas on ilmselt rahul. Asja vormistanud ametnik naudib riigi arvel turvalist isapuhkust. Hoolekodu juhtkond kaugel kolkakülas peab aga moka maas ja teenib ustavalt edasi. Tööpuudus ümbruskonnas on suur. «Eksklusiivse» turvatehnika asemel saanuks tööle võtta kümmekond inimest.

Kuid eelarve on pingeline ja kokkuhoid esmane nõue. Pakun, et keskastme juht sai tehingu eest korraliku kopika. Nii nagu mõningate lepingute sõlmimisel Eestis kombeks on. Mis aitaks selliste jamade vastu? Hirm. Ja hirmu tekitaks selliste skeemitajate reaalne vangipanek. Usun, et olete minuga nõus. Ent mitut juhtu teate, kus riigiasutuste skeemitajad on isegi kohtus süüdi mõistetuna pidanud reaalselt vangi minema? Mina ei tea ainsatki tõsiseltvõetavat näidet. Aga oleks vaja. Siis ehk mõni mees edaspidi mõtleks, kas ikka tasub.

Seni aga kuuleme vahelejäämisega kaasnevaid naljakaid vabandusi edasi. Nii nagu öeldi töötukassa meenehanke naisevennale kättemängimise kahtluse alla sattunud töötukassa juhi Meelis Paaveli puhul. Et tema olevat hanke otsustamisest olnud nii kaugel eemal, et ei teadnud suurt midagi. Võib-olla mõni isegi usub seda. Mina küll mitte.