/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/07/29/60739t1h8ab2.jpg)
Ülikoolide erialaeelistuste statistika sisaldab tänavu mõndagi rõõmustavat.
Juhtkiri: kuidas väärtustada reaalaineid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks seda, et koolmeistri kutse taas, tasapisi küll, aga siiski, ausse on tõusmas.
Küllap on seda soodustanud viimastel aastatel pisut paranenud palgapoliitika ja õpetajaameti väärtustamine ühiskonnas laiemas mõttes, kuid kindlasti noored, kes ise oma ala populariseerimiseks heas mõttes reklaami teinud. Sobivaks näiteks on siin Noore Õpetaja Huviklubi, mille internetilehekülg sõna otseses mõttes pakatab energiast ja optimismist.
Kuidas aga väärtustada põhi- ja keskkoolis reaalaineid, et kasvatada nende keskkoolilõpetajate hulka, kes sooviksid õppida loodusteadusi või omandada inseneriharidust?
Mullu samale asjale tähelepanu juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri juures kogunev informaatikanõukogu tegi näiteks ettepaneku teha matemaatika riigieksam küpsustunnistuse saamisel kohustuslikuks. Ideel on ju jumet, ehkki kõlab teatud mõttes välise survena. Kuid ainekava analüüs ja värskendamine oleks ilmselgelt vajalik.