Andra Reinomägi

FOTO: Õiguskantsleri büroo

Andra Reinomägi kirjutab, et omavalitsused peaksid kuulama ka laste ja noorte arvamust kohaliku elu korraldamisel.

Oktoobris toimuvad Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Kohaliku omavalitsuse põhimõte on igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine ning kodanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Kuigi alla 18-aastastel valimisõigust ei ole, puudutab osalemise õigus ka lapsi ja noori, kelle arvamust kohustab muu hulgas kuulama ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti on ühinenud. Ühiskonna hoiakud toetavad laste kaasamist. Küsimus on pigem harjumuses ja oskustes seda teadlikult teha. Mõtteviisi juurdumises, et lapsed võiksid oma arengutasemest lähtuvalt kaasatud olla ja arvamust väljendada.

Lapsed moodustavad Eesti elanikkonnast pea viiendiku. Lasteombudsman peab tähtsaks, et kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel arvestataks laste ja noorte arvamustega. Laste igapäevaelu ja kohaliku elukorraldusega seotud ootuste ning mõtete väljaselgitamiseks kohtusid lasteombudsmani nõunikud koolinoortega Eesti eri paigust.

Vestluste käigus koorus välja laste tähelepanekuid, millega kohalik omavalitsus võiks võimaluste piires arvestada. Selge on see, et kõige tähtsam on lapse jaoks perekond. Lastele on oluline, et pereliikmed oleks terved, õnnelikud ja hoolivad.

Perekonna heaolu on tervik – lapse heaolu on seotud vanemate heaoluga. Kohalikul omavalitsusel on laste heaolu ja hoolekande korraldamisel vastutusrikas roll – toetades vanemaid, pakkudes erinevaid teenuseid nii lastele kui vanematele, toetab omavalitsus ka laste heaolu.

Suure osa oma ajast veedavad lapsed koolis või lasteaias, seetõttu on oluline, et laps tunneks end selles keskkonnas hästi. Lapsed soovivad sõbralikku, turvalist, kiusamisvaba õhkkonda, avatud ja kaasavaid õpetajaid ning sooje, korras ja lapsesõbralikke kooliruume. Nende jaoks on tähtis, et õppematerjalid ja koolitoit oleksid kõigile kättesaadavad. Koolipsühholoogi jutule peaks laste hinnangul pääsema võimalikult privaatselt ning kooli medõde võiks olla koolis tundide lõpuni.

Veel soovivad lapsed mitmekesisemat ja paremini kättesaadavat huviharidust. Õpilaste sõnul võiks neid otsustamisse rohkem kaasata ning otsuseid neile selgitada. Kohalik omavalitsus koolipidajana saab neid ettepanekuid arvesse võtta ning lapsi hariduselu korraldamisse kaasata.

Avaliku ruumi planeerimisel võiks kohalik omavalitsus arvestada laste ja noorte liikumise ning tegevustega. Laste jaoks on tähtis, et tänavad, teed, rohealad, spordi- ja vabaajarajatised oleksid turvalised, puhtad, valgustatud ning ratastooliga ligipääsetavad. Koolide juures võiks laste arvates olla ülekäigurajad. Neile meeldiks, kui avalikus ruumis oleks rohkem mänguväljakuid, kergliiklusteid, matkaradu, rulakausse, uisuparke ja seiklusradu.

Kohalik transpordikorraldus võiks laste hinnangul arvestada koolipäeva alguse ja lõpuga, toetada laste osalemist huviringides ja kultuuriüritustel ning võimaldama õhtustel aegadel turvaliselt teatrist või kinost koju jõuda. Kuna transport on tihedalt seotud laste heaoluga, peaks selle korraldamisel põhjalikult analüüsima laste liikumist ja tegevusi.

Seega on lastel mõtteid oma elukorralduse kohta. Laste suhtlus kohaliku omavalitsusega– ja vastupidi – võiks kujuneda loomulikuks harjumuseks. Meenub kohtumine ühes omavalitsuses, kus arutelule kutsutud poiss oli üllatunud, kui kuulis, et seekord polegi tegemist tema järjekordse pahanduse aruteluga – nagu enamasti omavalitsuses käies –, vaid tahetakse tõesti kuulda tema mõtteid ja arvamusi, mida laste elu parandamiseks teha. Õnnelikud olid nii poiss kui ka tema vanemad.

Või teine näide, kus ühe maavalitsuse koostatud arengukava mustand rääkis noortest peredest, kes tulevikus maakonnas elavad, lapsi kasvatavad ja kogukonna elu ülal hoiavad. Uurides, kas arengukava on arutatud ka laste ja noortega, selgus, et see oli kava koostajatel ununenud.

Laste arvates võiks viia arutelud ja arutlejad teise keskkonda, näiteks õue või valla- või linnavalitsusse, valitsejad võiks ise koolides ja noortekeskustes käia ning laste mõtete, käekäigu, vajaduste ja ettepanekute kohta laste endi käest küsida. Iga kandidaat võiks mõelda, kuidas alla 18-aastased saaksid ühiskonna ja kogukonna liikmetena kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida ning mida tema on teinud selleks, et laste ja noorte vajadusi välja selgitada.

Laste suhtlus omavalitsusega ei peaks piirduma üksnes negatiivsete küsimustega – alaealiste komisjoni, perest eraldamise või muude probleemidega. Laste kogemus omavalitsusega suhtlemisel võiks olla regulaarne ja tulevikku vaatav: et nende mõtted oleks oodatud ja väärtustatud, et neil oleks võimalus näha enda pakutud mõtete ellurakendumist.

Tuleb tähele panna, et samas kohalikus omavalitsuses elavad väga erinevate vajadustega lapsed. On lapsi, kes elavad asenduskodus või varjupaigas. On lapsi, keda kasvatab vaid üks vanem. On haigeid ja puudega lapsi. On lapsi, kelle vanemad töötavad kodust kaugel, ning lapsi, kes elavad kogukonnakeskusest eemal. Kõigil neil lastel on mõtteid, kuidas ümbritsevat elu paremaks muuta. Omavalitsusel võiks olla pidev info ja ülevaade laste olukorra ja vajaduste kohta. Valija võiks hinnata kandidaate muu hulgas selle järgi, kas ja mil määral on kandidaat kursis laste ja noorte eluoluga oma kogukonnas ning mida ta nende heaks teinud on.

Eelmisel suvel valminud lapse õiguste ja vanemluse monitooring näitas, et kui kodus saavad lapsed enda ja perega seotud küsimustes enamasti sõna sekka öelda, siis kodust kaugemate teemade puhul – kool, mänguväljakud, bussigraafikud, lapsi puudutavad seadused – saavad lapsed endi sõnul vähem kaasa rääkida.

Kui laps tunneb end osalejana ümbritseva elu korraldamisel, suurendab see tema huvi ja vastutuse tekkimist kogukonna ja keskkonna suhtes, tugevdab sidemeid kõigi kogukonna liikmete vahel, toetab suhtlemist ja üksteise toetamist ning loob suurema turvatunde. Kõik see moodustab hea ja elamisväärse kogukonna. Laste jaoks on see oluline. Lastel on mõtteid, mida omavalitsustel kuulata tasub.

Autor on õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõunik.