Helve Laasik: kes võtab Jõgevamaal Rahvaliidu koha?

Helve Laasik Foto: Erakogu

Ajalehe Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik kirjutab, et Jõgevamaa kõige räpasem valimisvõitlus käib küll Mustvees, kuid Rahvaliidu kadumisega on senised jõujooned kadunud ka Jõgeval, kus peetakse praegu kaevikusõda.

Küllap on õige vastus, et mitte keegi. Endised rahvaliitlased on läinud kes kuhu ja ja kõik neli suuremat parteid on saanud täiendust. Konservatiivse Rahvaerakonna nimekiri on nelja inimesega väljas ainult Puurmani vallas. Muide, selle hiljuti loodud erakonna esimene esimees Margo Miljand kandideerib Põltsamaa vallas, kuid valimisliidus. On neidki endisi rahvaliitlastest omavalitsusjuhte, kes pole ühegi erakonnaga liitunud ning on moodustanud suuri ja tugevaid valimisliite.

Uus saak on erakondadele parteitud vallajuhid ehk need omavalitsusjuhid, kes pärast lagunenud Rahvaliitu endale meelepärast erakonda pole leidnud. Jätkamiseks tuleb neil nüüd pool valida. Nad on kerge saak võimuerakondadele, kes häälemagnetitest «hingi» otsivad. Küsimus on selles, kas ja mille eest on parteitud omavalitsusjuhid valmis end n-ö müüma. Kavalamad neist ei astu ühtegi erakonda, vaid saavad järgmistel valimistel vastava erakonna nimekirjas kandideerimise eest veelgi kopsakamat «hüvitist» välja kaubelda.

Kohalike valimiste puhul ei valita enamasti erakonda, vaid inimest. Kui kodanik on end kogukonnas heast küljest näidanud ning suutnud kohapeal elu edasi viia, siis pole oluline, mis värvi telgis ta valimiskampaaniat teeb. Kui üldse teeb.

Valimisliitudesse on tänavu läinud jätkuvalt väga paljud erakondade liikmed. Tegemist on katsega püüda nende inimeste hääli, kes erakondades pettununa kindlasti ühegi partei nimekirja poole ei vaata. Kindlasti ihkab tänavu jaanuaris Jõgeval võimult kukutatud Reformierakond revanši ja tahab oma kohta tagasi. Kas see ka õnnestub, pole teada. Aastaid linna valitsenud erakond pole võimult kukutamise järel just kuigi tähelepanelikult peeglisse vaadanud.

Linnapeakandidaadina on nad välja pakkunud praeguse maavanema Viktor Svjatõševi, kes on varem aastaid Jõgeva linna juhtinud. Maavanema ametiaeg saab Svjatõševil täis tuleva aasta augustis. Kas kandideerimine linnapeaks näitab, et ta hoolib endiselt oma kodulinnast nii palju, et paneb maavanema ameti enne tähtaega maha? Ent teist nii tugevat kandidaati pole Reformierakonnal Jõgeval välja panna.

Et see erakond kaotada ei oska, näitavad mitmed nende võimult kõrvaldamise järel toimunud sündmused. Kahe linnale ja kogu maakonnale üliolulise traditsioonidega sündmuse teokssaamine on rippunud juuksekarva otsas pea kaheteistkümnenda tunnini. Kas võimu nimel ja oma isiklike ambitsioonide mittetäitumise pärast peaks kogu maakonna mainele täiega vee peale tõmbama, jäägu nende inimeste südametunnistusele.

Keskerakond ja IRL, kes praegu Jõgeva linnas koos Rahvaliiduga valitsevad, lähevad kindla peale välja. Neil on oma valijad ja suuri apse pole nad enne valimisi teinud.

Jõgeval on oma nimekirjaga väljas sotsiaaldemokraadid eesotsas aktiivse noore mehe Asso Nettaniga. Nemad rihivad just noorte hääli ja küllap nad need ka saavad. Kas sellest piisab koalitsiooni minekuks, ei tea, kuid uus jõud on olemas ja see muudab kindlasti ka valimistulemusi.

Kindlad jõujooned on Jõgeval praegu igal juhul olematud ning sellepärast käib enne valimisi tõsine kaevikusõda – kõik kahtlustavad kõiki kokkulepete sõlmimises võimu jagamiseks. Tõelisi kokkuleppeid saab aga sõlmima hakata ikkagi ööl vastu 21. oktoobrit.

Põltsamaa linnas ei ole tänavustel valimistel ühtegi valimisliitu ega ka ühtegi üksikkandidaati. On ainul­t neli parlamendierakonda oma nimekirjadega. Õnneks ei ole ka Põltsamaal enne valimisi vähemalt senini poriloopimist harrastatud. Reaalselt võitleb Põltsamaal võimu pärast vaid kaks endist linnapead ja mõlemal on oma kindel valijaskond.

Aga Põltsamaa vajab väga olulisi muutusi. Näiteks on viimasel ajal tõsiselt arutatud linna päevakeskuse tööd: maja on olemas, võimalused loodud, kuid sisuga täitub see asutus vaevaliselt. Küsimust on linnavolikogus arutatud, kuid kuhugi pole jõutud. Päris kindlasti ka sellepärast, et volikogus on inimesi, kellele on status quo säilitamine kasulik. Et üldse kuhugi jõuda, tuleks vähemasti selles valdkonnas juht/juhid välja vahetada. Senise koalitsiooni jätkudes ei tehta seda aga ka järgmise nelja aasta jooksul.

Kahjuks ei tule Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Põltsamaa linnapea kandidaat Anti Orav kodulinna linnapeaks, sest ta on vastu võtnud tõsise ja pühendumist nõudva töö. Kui Oravast saaks aga volikogu esimees, siis kui palju ta suudab oma väärtuslikku aega kodulinnale pühendada? Igal juhul võiks ja peaks Põltsamaal tekkima selline koalitsioon, kus leping ei ole kahe osapoole dikteerimise järgi kirja pandud, vaid on punkt punkti haaval reaalselt läbi räägitud ning läbi vaieldud, et sünniksid otsused, mis tuleks tegelikult ära teha.

Väljastpoolt tulnule pole Mustvees toimuvat võimalik muud moodi selgeks teha kui lausega «See on ju Mustvee!». See ütlus pärineb eelmise volikogu esimehe, Mustvee vene gümnaasiumi direktori Jaan Rahuküla suust kommentaarina tema umbusaldamise järel volikogus.

Eelmistest valimistest alates on Mustvees ametis neljas linnapea, kuid veel pole päris kindel, et ta ka valimisteni vastu peab. Mõni pole aastatki saanud valitseda, mõnele on antud aasta ja mõni kuu lisaks. Iga uus linnapea tahab oma võimu kehtestada ning kõik eelnevalt tehtu kuulutatakse täiesti sobimatuks, mida tuleb kiiresti muutma hakata.

Tänavu aprillis jäi Mustvee ilma uue sillata. Maanteeamet plaanis selle rajamist, kuid ühe linnavoliniku üliaktiivse sekkumise tõttu oldi sunnitud silla ehitamine määramata ajaks edasi lükkama. Mustvee jaoks on pideval võimuvõitlusel traagilised tagajärjed, sest umbes miljon eurot linna arenguks ülivajalikku euroraha tuleb tõenäoliselt lähiajal lihtsalt korstnasse kirjutada.

Kõigepealt võib linna jaoks kaotsi minna 600 000 eurot sadama ehitamiseks mõeldud euroraha. Kui sadama ehituse eest määratakse järjekordselt vastutavaks uus inimene, siis läheb aega, kuni ta suudab ennast kõikide teemadega kurssi viia ja on võimeline protsessi ka tegelikult juhtima. Mustvee sadamahoone, paadisadama ja reisisadama kai projekteerimine käib ning lepingute lõppemise tähtaeg on peatselt käes. Suur osa projekteerimistöödest on juba tehtud, ent ilma linnapoolse sisendita ei ole võimalik ka neid lõpetada.

Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames ei ole kolm omavalitsust ehk Mustvee linn, Kasepää ja Lohusuu vald suutnud koostööd teha, et suurendada Mustvee veepuhastusjaama läbilaskevõimet ning rajada uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Veepuhastusjaam on Mustvees, ülejäänud omavalitsuste kanalisatsioonid tuleks sellega ühendada. Projektijuht ei mõista, miks «Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Saadjärve ja Veskijärve veemajandusprojekti» ülejäänud Eesti partnerid suudavad koos toimetada, kuid Peipsi-äärne kolmik tammub nagu kana takus. Projekt lõpeb järgmise aasta 31. detsembril, aga projektijuht pole kindel, kas kõik vajalik selleks ajaks tehtud saab.

Mustvee volikokku on kandideerinud vähe selliseid inimesi, kes suudavad mõelda piirkonna kasule. Linnas on toimetatud lühinägelikult ja eelkõige oma hüvesid silmas pidades. Endiselt minnakse volikokku kandideerima sellepärast, et kusagil kesklinnas on veel mõni «magus» maatükk, mis tuleks kätte saada. Mustvees on seni käinud ka kõige räpasem valimiskampaania Jõgevamaal. Siin vahendeid ei valita.

Sel ajal kui enamik inimesi suvesooja nautis, hakati Mustvees jagama küttepuudetoetust. Ikka selle mõttega, et toetust saanu rahajagajale valimistel hääle annaks. Kuludokumente pole toetuse saajatelt küsitud. Toetuse jagamise vastu ei saa kellelgi midagi olla, kui seda antakse neile, kes abi vajavad, kui järgitakse seadusi ning, mis peamine, kui linnavolikogu on selleks eelarves vastava summa ette näinud.

Mustvee linna eelarves pole tänavu küttepuude ostmiseks toetust ette nähtud. Linnas on 700 pensionäri, neist 400 vanaduspensionäri ja 300 töövõimetuspensionäri. Septembri lõpuks oli küttepuude ostmiseks mõeldud 70 euro suurust toetust välja makstud enam kui 30 pensionärile. Avalduse oli esitanud aga rohkem kui 60 inimest. Tavaliselt makstakse sellist toetust Mustvees aastas viiele-kuuele inimesele. Eesti seaduste järgi aga pole niisugune «raha külvamine» paraku häälte ostmisega võrdsustatud.

Septembris tekkis mustveelaste postkastidesse kaks tõesti solvava sisuga lendlehte. Kui esimeses lendlehes oli räige sõimu juurde toodud ka Mustvee linnavolikogu sotsiaalkomisjoni dokumente, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, siis teises lendlehes anti kogupauk kõige kõrgema linnavõimu kandjate pihta. Eelmise aasta jaanuaris levitati Mustvees eesti- ja venekeelseid lendlehti, mille sisuks eelmise volikogu esimehe mahategemine.

Küllap saate nüüd aru, miks kohapeal kandideerivad valimisliidud ei julgenud enne valimisi oma linnapeakandidaate avalikustada. Ka neile oleks tõenäoliselt kohe saanud osaks sõim ja mõnitused.