Kristi Kartus: rikka naabri meelevallas

Kristi Kartus. Foto: Erakogu

Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng, poolteist kuud Soomes töötanud Kristi Kartus küsib Postimehe arvamusportaalis, kas Eesti riik suudab leida mõne uue tee oma majanduse elavdamiseks ja heaolu parandamiseks või on ajapikku lõunasoomestumine paratamatu asjade kulg?

Ei ole vist mõtet hakata rääkima Eestist põhjanaabrite juurde pagevatest arstidest ja õdedest. Samuti on juba aastaid sinna tööle läinud (paljud neist ka jäädavalt) ehitajad ja lihttöölised. Palk on parem, sotsiaalsed tagatised ka. Keele õpib paari kuuga ära ja endisel kodumaalgi lähedal külas käia. Et eestlaste massilisest lahkumisest mitte paanikat tekitada, on öeldud, et hea ongi, et käivad välismaal ja teenivad seal raha, mille siis Eestis ära kulutavad ja panustavad niiviisi just Eesti majanduse elavdamisse. See selleks. Tegelikult on Soome see, kes Eestist kasu lõikab, mitte vastupidi.

Esiteks võib muidugi välja tuua selle, et Soomes lihtsalt napib vajalikku tööjõudu. Vananev rahvastik ja madal sündimus, nagu ka Eesti ja teiste arenenud riikide puhul, on ka Soome suureks probleemiks. Kuskilt tuleb töökäsi juurde hankida. Eelnevalt mainitud põhjustel asuvadki töökad eestlased usinalt vabu töökohti täitma. Eesti riik on selles küsimuses hambutu, oleme ju kõik Euroopa Liidu pere lapsed ja saame kasutada oma töö- ja liikumisvabadust.

Teine aspekt, mis mind viimasel ajal pead paneb vangutama, on keeleküsimus. On arusaadav, et välismaale tööle minnes omandatakse ajapikku ka selle maa riigikeel. Samuti on koolis võimalik õppida üldlevinud ja ka naaberriikide keeli. Siiski on tekkinud olukord, kus eeldatakse, et eestlane oskabki lisaks nt inglise keelele suhtlustasandil ka soome keelt. Eriti tugevalt torkab see silma Tallinnas ja nt Viru Keskuses, kus ka ise üle poole aasta töötasin. Tuttavatelt olen kuulnud, et sama valitseb ka vanalinna söögikohtades.

Soome turistid isegi ei küsi, kas või millist keelt teenindaja räägib, vaid hakkavad lihtsalt soome keeles midagi seletama või küsima ja kuna selliseid turiste on palju, siis ajapikku omandabki klienditeenindaja erialase soomekeelse sõnavara, et oma elu lihtsalt lihtsamaks teha. Lisaks on soomlased head kliendid, oma palga juures saavad nad kaupluse või söögikoha kassat poputada, mispärast tubli eestlane püüabki taaskord rikka naabri meele järele olla.


Samas, on keegi proovinud Helsingi kesklinnas eesti keeles minna kas või burgerit ostma? Minule isiklikult tunduks selline asi veider ja ka mõttetu, kuna soomlastel pole mingit huvi vaese lõunanaabri keelt osata. Või teate te mõnda soomlast, kes õpiks gümnaasiumis eesti keelt? Ei ole kuulnud, et üheski koolis sellist võimalust pakutakse. Samas torkab üha enam Tallinna tööpakkumistes silma nõue või soovitus soome keele oskuse kohta.


Kui jätkata tööpakkumiste teemat natuke pikemalt, siis tooksingi välja ühe tööpakkumise ühest Eesti suurimast tööpakkumiste portaalist, mis ühtib oma olemuselt ka kogu artikli temaatikaga. Pakkumine on järgmine: elektroonikaseadmete koostaja, nõudmisteks täpsus, rutiinitaluvus jms, palk 2.50 tunnis (bruto), vahetused 12 tundi (nii öised kui päevased). Lisainfona on öeldud, et pakkujaks on personaliotsingu firma, kelle kliendiks väidetavalt tunnustatud elektroonikaseadmete tootja Eestis ja Soomes, täpsemalt on tegemist Rootsi suurettevõtte Ericssoniga.

Kuulutust nähes meenus koheselt Eesti Arengufondi poolt 2010. aastal kirja pandud «Neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikust», kus kirjeldatakse Eesti majanduse nelja erinevat tulevikustsenaariumit. Üks neist on Lõuna-Soome mudel, mille kohaselt domineerib Eestis Skandinaavia päritolu kapital ning töötlev tööstus suunatakse odavamatesse naaberriikidesse – antud juhul Eestisse. Jätkub globaliseerumine ja koostöö tugevnemine. Toodud pakkumine ei paku just parimaid töötingimusi ning palk läheneb pigem miinimumile. Paralleele võib tõmmata ülejäänud jõukate (suur)riikidega, mis oma tootmise odavatesse (arengu)maadesse viinud. Olukord pole niivõrd drastiline, kuid on märgata, mis suunas arengud Eestis aset leiavad.

Koostöö tugevdamise ehedaks näiteks on Estlink 1 ja peagi valmiv Estlink 2, mis tagab Eestile tugevama energiajulgeoleku. Samuti on viimasel ajal üles kerkinud Tallinna-Helsingi tunneli rajamine. Tõsi küll, Eesti huvi selle vastu võrreldes Soomega on küllaltki leige. Soome jaoks tagaks see parema ühenduse ülejäänud Euroopaga, kuid mis kasu tooks see Eesti jaoks? Tallinn muutuks lihtsalt osaks Lõuna-Soomest, mida praegu veel selgelt eraldab Soome laht.

Milline on Eesti tulevikustrateegia? Kas riik suudab leida mõne uue tee oma majanduse elavdamiseks ja heaolu parandamiseks või on ajapikku lõunasoomestumine paratamatu asjade kulg?