Anna-Kaisa Oidermaa: vananeda saab vaimselt tervena

Anna-Kaisa Oidermaa Foto: Erakogu

Kuidas vananeda sellisel viisil, et muutuda järjest terviklikumaks ja rahulolevamaks ning mitte langeda meeleheitesse, nähes oma ihu ja vaimu põduramaks muutumist, arutleb psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa Postimehe arvamusportaalis tänasel rahvusvahelise vaimse tervise päeval.

Planeet Maa elanikkond vananeb astronoomilise kiirusega. Hinnanguliselt on aastaks 2050 vanemaealiste inimeste osakaal kahekordistunud ja aastaks 2100 kolmekordistunud. Püstitatakse erinevaid hüpoteese selle kohta, milliseid muutusi toob elanikkonna vananemine kaasa, kuid päris täpset ettekujutust muidugi ei ole – võib vaid prognoosida või fantaseerida.

Täna, vanemaealiste inimestele pühendatud rahvusvahelisel vaimse tervise päeval, on tuleviku üle mõtisklemiseks täpselt paras aeg. Kas inimkond on mõnekümne aasta pärast kokkuvõttes vanem ja targem? Või vanem ja haigem? Vanem ja õnnelikum?

Praeguse seisuga on vaimse tervise probleemid üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed jäävad töövõimetuspensionile või lähevad varakult pensionile.

Kuna viimasel ajal suureneb töövõimaluste osakaal, mida saab teha peaga ning füüsilist jõudu nõudvate tööde osakaal paistab vähenevat, siis tundub oma pea töökorras hoidmine eriti oluline. Kas võiks juba kohe ja praegu midagi ette võtta, et oma aju toimimas hoida ning et vananedes seda jätkuvalt kasutada saaks?

Minuealised inimesed ju muigavad pensionijutu peale – ega meie põlvkond pensionit ei näe – tuleb surmani töötada. Küsimus on selles, et mis moodi? Kuidas vananeda sellisel viisil, et muutuda järjest terviklikumaks ja rahulolevamaks ning mitte langeda meeleheitesse, nähes oma ihu ja vaimu põduramaks muutumist? 

Ligikaudu 20 protsenti üle 60-aastastest inimestest võib kannatada mõne psüühika- või neuroloogilise häire tõttu. Levinud probleemid on näiteks dementsus ja depressioon.

Dementsuse põhilisteks märkideks on mälu- ja tähelepanuraskused, häired mõtlemises ja taipamises. Kui arvestada asjaoluga, et meie mälu ja ka mõtlemine järjest rohkem internetti ja digiseadmetesse kolivad, siis võib-olla ei ole dementsuse käes kannatavate inimeste osakaalu suurenemine mõne aastakümne pärast enam probleemiks.

Teisalt tundub mõistlik võimalikke probleeme ennetada. Vahendid selleks on täiesti olemas: tuleb oma aju treenida samasugustel põhimõtetel nagu füüsilist keha. Kognitiivne remediatsioon või ajutreening on üsna uus suund, millest võib abi olla neile, kes eelistavad oma pead töökorras hoida või tekkinud häireid leevendada. Põhimõtteliselt võib igaüks oma mälu ja tähelepanu parandada, kui selleks vaid soovi on. Selleks tuleb teadlikult tegeleda oma aju treenimisega vähemalt 15 minutit päevas. Aju treenimiseks sobivad erinevad mäluharjutused, ristsõnad, mõistatused, millegi uue õppimine. Näiteks võiks iga päev pähe õppida mõne luuletuse, lahendada ristsõna või sudokut.

Samuti on aju hoidmiseks oluline liikumine, tervislik toitumine, stressi haldamine, korrapärane uni ning aktiivsete sotsiaalsete suhete hoidmine. Neile elu aspektidele peaks tähelepanu pöörama kohe ja praegu, soovitavalt enne hilisemat keskiga, siis on rohkem lootust, et saame oma aju ka pärast 60. eluaastat kasutada.

Depressioon on meeleoluhäire, mille tõttu võib kannatada igaüks, kuid sageli on haigestumine seotud olulise kaotusega. Iseenesest mõistetavalt on vanemas eas igat sorti kaotusi rohkem kui noores eas. Kaotada võib tervise, pildi endast kui tugevast, teovõimekast ja iseseisvast  inimesest, lähedased inimesed, suhted, töökollektiivi jne. Ka füüsilise tervise hädadega kaasneb väga tihti just depressioon või ärevus ning kui viimaseid ravida, siis toimub paranemine kiiremini ja kergemini. Kuigi vanemas eas on tarvis rohkemate kaotustega silmitsi seista, ei saa depressiooni siiski  normaalseks seisundiks pidada ega tähelepanuta jätta. Mida varem abi järele pöörduda, seda tõenäolisem on sujuv paranemine. Depressiooni ei ole alati võimalik küll ennetada, kuid üht-teist on siiski võimalik ette võtta. Olulised on siinkohal nii füüsilisele tervisele ning tervislikule eluviisile tähelepanu pööramine, suhete hoidmine, enda paremini tundma õppimine, suurem teadlikkus vaimse tervise erinevatest aspektidest.

Vananemisega kaasas käivaid muutusi ei saa vaadata vaid kurvemast vaatevinklist – viimasel ajal on mitmed teadlased  oma uurimustes leidnud, et vanemas eas ollakse õnnelikumad, suudetakse paremini oma emotsioone juhtida ning keskendutakse pigem positiivsele – seega võib vaimne tervis vananedes hoopis paremaks minna.

Positiivselt võib tõlgendada näiteks ka statistikat, et ligikaudu 40 protsenti inimestest kannatab elu jooksul mõne psüühikahäire tõttu – see on ju ikkagi alla poole.

Kutsuksin siiski üles vähem kannatama - treenime aju, hoiame oma lähedasi, uurime vaimse tervise kohta ja pöörame tähelepanu tervislikele eluviisidele ning saame vananedes aina tasakaalukamaks ja õnnelikumaks.