Väitlevad Taavi Aas ja Martin Helme

FOTO: Pm

Tallinna linnavõim kiusab oma liikluspoliitikaga autojuhte, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige Martin Helme tänases online-väitluses. Tallinna abilinnapea Taavi Aas (Keskerakond) kaitseb vastupidist seisukohta.

Lugege mõlema osapoole avakõne ning esitage loo kommentaariumisse küsimusi - paremad neist esitatakse väitlejatele debati teises osas ehk ristküsitluses!

MARIN HELME AVAKÕNE

Linnavõim ahistab autosid

Tallinna linnal puudub toimiv lahendus liikluse mõistlikuks toimimiseks kogu linna ulatuses. Muu hulgas ei täida linn enda poolt arengukavas deklareeritud eesmärke «tagada linnas võimalikult ohutu, efektiivne, konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik liiklus lähtudes linna elanike ja külaliste, ettevõtete ja ametkondade vajadustest» . Samuti ei järgita püstitatud eesmärki «tagada linnas kõikide liikumisviiside: mootorsõidukiliikluse, ühistranspordi ning kergliikluse (jalgrattaliikluse ja jalakäijate) tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng.»

Kindlasti ei ole Tallinna praegune linnavõim lähtunud kõigi liiklusviiside tasakaalustatud ja jätkusuutlikust arengust. Kuivõrd saab üldse rääkida «arengust», siis on eelisseisundisse pandud ühistransport ning asutud ahistama sõiduautosid. Näidetena võib siin tuua nii seda, et ilma ratsionaalse põhjenduseta on vähendatud autodele mõeldud ridasid (Vabaduse väljakul Inglise kolledži ees, Tehnika tn algus, Soo tn), kui seda, et paljudes kohtades on muudetud liikluskorraldust nii, et ristmike või tänavate läbilaskevõime väheneb oluliselt (Haabersti ring näiteks.)

Eraldi autojuhtide kiusamisvõtteks tuleb pidada tasulise parkimisala pidevat laiendamist, mis ei teeni tegelikult linnakassat ega ka deklareeritud eesmärki vähendada südalinna liikluskoormust.

Ei saa olla nõus ka praeguse linnavõimu praktikaga maalida autoteedele kaootilisi värvilisi ribasid, mis kaovad enne ristmikke kohati sootuks ning nimetada seda kergliikluse arendamiseks. Taoline praktika ei täida muu hulgas lubadust tagada ohutu liiklus. Mujal maailmas on jalgratturid autodest eraldi teedel.

Kõik see kokku tekitab linnas loosungi all «autod kesklinnast välja» hoopis suuremaid ummikuid, mis omakorda suurendab saastatust kesklinnas. Lisaks vähendab see ka ühistranspordi efektiivsust hoolimata bussiradade demonstratiivsest maalimisest teedele.

Seega ei ole kuidagi tegelikult toimiv ka deklareeritud eesmärk, et liiklus oleks efektiivne ja konkurentsivõimeline, mis rahuldaks elanike, külaliste, ettevõtete ja ametkondade vajadusi.

Linna liikluspoliitika on eelkõige loosunglik, ebaefektiivne, deklareeritud eesmärkidega mitte haakuv ning linnaelanike elukvaliteeti pärssiv. Tuleb ka märkida, et praegune linnavõim ei ole toime tulnud elementaarse töökohustusega tagada teede korrashoid ja arendamine ning piisav lumetõrje. Linna üldise liiklusskeemi arendamise asemel keskendutakse üksikutele hiigelprojektidele, millest tehakse suur propagandaüritus ja mis põletab läbi vahendid muudeks tegevusteks.

TAAVI AASA AVAKÕNE

Ühistranspordi eelistamine tagab liikluse toimimise

Tallinna linna lahendus: liikluse paremaks toimimiseks on ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine. Linnaruum on alati piiratud ja selle kasutamisel tuleb eelistada võimalikult efektiivset ja keskkonnasõbralikku lahendust.

Autostumine on probleemiks kõikides linnades. Linnad püüavad leida selle olukorra lahendamiseks erinevaid võimalusi. Uute ja laiemate teede ehitamine on eelmise sajandi lahendus, sest aeg on näidanud, et kasu sellest lõppkokkuvõttes pole. Uued ja laiaemad teed toovad veelgi enam autosid linna ja lõpuks on olukord sama, mis enne ehitusi. Erandiks on siin ringteed, mis annavad võimaluse vältida kesklinna. Tallinna puhul on selliseks võimaluseks rekonstrueeritav Ülemiste ristmik ja Filtri-Tehnika liiklussõlm ning  sellest tulenev parem võimlus kasutada Järvevana teed kesklinnast möödumiseks.

Ühe uue lahendusena on kasutatud nn. Ummikumaksu ehk kesklinna tasuliseks muutmist (London, Stockholm ). Eestis selleine lähenemine paraku ei tööta, sest meil puudub vastav seadusandlus ja teiseks ei ole me ka valmis uute tasude kehtestamiseks. Nii jääbki tegelikult üle variant eelistada ühistransporti.

Ühistranspordi eelistamine ei seisne aga ainult selle tasuta muutmises, vaid ka ühistranspordi tegelikus eelistamises liikluses. Sellest siis ka ühistranspordi rajad. Erinevalt Martin Helme väidetust on ühistranspordi rajad loodud loenduste ja vajaduste põhiselt, eesmärgiga tagada ühistranspordi sujuv liikumine kesklinnas. Selle eesmärgi täitumist kinnitab see, et ühistransport püsib pärast radade loomist paremini graafikus.

Lisaks ühistranspordi radadele oleme loonud sõiduregistreerimissüsteemi, mis annab võimaluse saada ülevaade tegelikest reisijate liikumistest. See võimaldab ühistransporti paremini planeerida, samuti oleme soetanud kolme Tartu linna jagu uut veeremit ning muutnud kaasaegseks ühistranspordi infosüsteemi.

Muide, ühistranspordi eelistamine annab meile ka puhtama linnaõhu, sest 60 protsenti liiklusest tulevast CO2-st on pärit sõiduautodest, ühistranspordist aga vaid 6 protsenti.

Loomulikult on oluline ka kergliiklusteede arendamine. Siin räägib aga Martin Helme ise endale vastu. Sest ühelt poolt ei meeldi talle rattateede rajamine sõiduteede arvelt (kuid mille arvelt teed siis tulema peaks, näiteks Soo tänaval on kahel küljel hooned), teisalt aga soovib just rattateede ehitust. Paraku piiratud linnaruumis, eriti kesklinnas, ei ole alati ruumi eraldi kergliiklusteede rajamiseks.

Tasuline parkimine aga aitab just nimelt hoida võimalikult vabana vanalinna ja südalinna teeala, teisalt aga aitab ka juhte, sest tasulise parkimise korral on parkimiskohad enam käibes. 

Tallinna linn transpordi korraldamise innovatiivsus on saavutanud suurt tähelepanu terves Euroopas.  Oleme oma tegevusega eeskujuks paljudele linnadele. Loomulikult on meil veel palju teha - uuest infosüteemist tulenevalt peame järgmisel aastal koostöös teadlastega üle vaatama ühistranspordi marsruudid jne, kuid kohtumised teiste riikide ekspertidega kinnitavad, et me oleme õigel teel.

MARTIN HELME VASTUREPLIIK  (lisatud kell 10.40)

Väide, et teede ehitamine ja laiendamine ei aita vähendada liiklusummikuid, ei vasta lihtsalt tõele. Kindlasti ei aita ummikuid aga vähendada teede kitsendamine ja sulgemine (Teatri väljak näiteks). Ringteed vähendavad kesklinna liikluskoormust, kuid ei lahenda inimeste vajadust saada ka linnas sujuvalt liikuda. Kesklinna sissesõidu tasuliseks muutmine ei ole vähendanud nimetatud linnade ummikuid. Tegemist on tavalise inimeste koorimisega, tänapäevase habememaksuga. Tasulise parkimise eesmärk on samuti inimeste koorimine - kui linn soovib tänava ääri vabana hoida, siis saab panna parkimise keelu märgi.

Ma ei ole vastu bussiradadele, mõistan nende kasulikkust. Olen vastu bussiradade kasutamisele ideoloogilistel põhjustel ehk autojuhtide kiusamisele nende abil. Kahe bussiraja kõrvuti maha maalimine ei ole vajaduspõhine vaid demonstratiivne. Samuti ei ole ma vastu rattaradadele, vaid sellele, et suvaliste lõikude maha maalimist keset tihedat autoliiklust nimetatakse kergliikluse arendamiseks. See on ohtlik ja loosunglik.

 

Debatt toimub Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös omavalitsuste valimiste eel korraldatavas online-väitluste sarjas, mille eesmärk on tutvustada erakondade seisukohti. Väitluste üheks osapooleks on alati Keskerakonna kui Tallinna praeguse võimupartei esindaja.