Tabelis 2 on riigid, mille tegelik tulemus ületas kõige rohkem oodatavat tulemust. Ületamist on väljendatud PISA punktides. Näiteks Eesti puhul prognoosisin inimarengu järgi funktsionaalse lugemisoskuse tasemeks 458 punkti, tegelikult oli 501, niisiis ületab meie laste funktsionaalne lugemisoskus 43 punkti võrra prognoositu.
Miks ühes või teises riigis ületas tegelik tulemus oodatud tulemuse või jäi sellest madalamaks, selle kohta saame esitada vaid ekspertarvamusi. Ja ilmselt erinevad need võimalikud põhjused riigiti.
Kuna inimarengu indeks võtab arvesse riigi üldise arengu, siis võime lihtsustatult väita, et Eesti haridussüsteemi efektiivsus on nende arvutuste kohaselt maailma edetabelis kolmandal kohal loodusteaduslikus kirjaoskuses ja kuuendal kohal funktsionaalses lugemises ning matemaatikas. Eesti haridussüsteem annab lisandväärtuse, mis on suurem kui PISA testis osalenud Euroopa riikides, välja arvatud Liechtenstein, matemaatilises kirjaoskuses. Eesti õpetajad teevad väga head tööd!
Tabelis on praegu riigid, milles kooli panus on suurim. Teiste riikide koolide panus on väiksem ja osal negatiivne. Näiteks Eestiga enam-vähem sama inimarenguga riikidest on kooli panus funktsionaalse lugemisoskuse arengusse Ungaris 28, Leedus 10, Tšiilis 12 ja Argentiinas 64 punkti.
Üldlevinud on riikide võrdlemine PISA tulemuste järgi. Kas see on piisav? Kuna inimareng näib olevat PISA tulemuse tugev mõjutegur, ei piisa haridussüsteemi hindamiseks PISA lõpptulemusest.
Lõpptulemuste võrdlemine on nagu võidujooks, kus mõne riigi õpetajatel ja õpilastel tuleb läbida 100 meetrit, teiste riikide õpilastel 120 meetrit jne. Eesti on selles võidujooksus oma inimarenguga keskmisel stardipositsioonil, aga ikkagi võrdleme end nendega, kellel on sootuks parem stardipositsioon. Näiteks Soomel on inimareng kõrgem kui Eestis ja see võib tõsta Soome PISA tulemust funktsionaalses lugemisoskuses meiega võrreldes 50 punkti võrra. Soome koolide panus funktsionaalsesse lugemisoskusesse oli 28 punkti meie 43-ga võrreldes.