/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/12/29/110550t1h1e14.jpg)
Ettevaatlikkus kulutamisel näitab püsivat ebakindlust tuleviku suhtes.
Juhtkiri: hoida või osta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupade müük poodides on langenud umbes 2006. aasta tasemele. Selleks et tarbimine kasvama hakkaks, peaksid inimesed olema oma tuleviku suhtes kindlamad, kui nad praegu on. Vähenev tarbimine ja samal ajal kasvavad hoiused ongi märgid ebakindlusest tuleviku suhtes.
Eilsest statistikaameti teatest jaanuari jaemüügi kohta saime teada, et müügi vähenemine pole enam nii suur kui eelmisel aastal. See annab kaupmeestele selgust, millise läbimüügiga nad oma plaane tehes arvestada saavad. Mõte, et varsti on käes jaemüügi madalaim punkt ja sealt edasi algab taas tõus, on usutavasti põhjus, miks on kaupmehed konjunktuuriinstituudi uuringu järgi oma tuleviku suhtes üsna optimistlikud.
Ent inimesed, kes poodidest kaupa ostma peaksid, pole oma tuleviku asjus kindlamaks muutunud. Ilmselt kardetakse endiselt töö kaotamist või palga vähenemist ning säästetakse rohkem. Varude kogumine on teema, millele mõeldakse palju tõsisemalt kui buumiaastatel. Nii ongi eraisikute hoiused pankades eelmise aastaga kasvanud, ehkki palgatulud, millest koguda, on kahanenud.
Kogu majanduse jaoks oleks hea, kui käänak (laenu arvelt) laristamiselt koonerdamisele poleks (olnud) nii järsk. Oleks ka hea, kui osa kroone koliks poekassade kaudu ringlusse inimestele tööd andma. Hoiuarve eest makstakse praegu suhteliselt madalat intressi ja see peaks motiveerima raha hoidmise asemel kasutusse võtma.
Samas ei kooru sellest üldisest tarkusest head plaani iga konkreetse inimese jaoks. Ilmselt on neid, kes peaksidki oma rahavaru suurendama, et ootamatult tööd kaotades hakkama saada. Tavalise Eesti inimese säästud pole kindlasti üleliia suured, arvestades kas või üpris argist ohtu, et mõni suurem kodumasin üles ütleb. Samas on ilmselt ka neid, kes võiksid tõepoolest hoopis muretsemisele pidurit tõmmata ja vajalikud ostud mõistlikul viisil ära teha.
Pere eelarve jaoks on tähtis küsimus, mitu krooni (või kuupalka) peaks olema igaks juhuks pangaarvele säästetud, et ootamatute olukordadega sujuvalt toime tulla. Ühte ja õiget vastust sellele küsimusele kindlasti pole. Enamasti saab üldistest nõuannetest lugeda, et varus peaks olema kahe-kolme kuu kulude jagu raha.
Kõigi inimeste väikeste otsuste summaga, millest statistika aimu annab, oleme praegu Eestis üpris nõrgas seisus. Ent tarbimine näitab kasvumärke USAs ja veel mitmel pool maailmas. Nendegi arvude taga võib ühe tegurina näha inimeste kindlustunnet. Tuleb loota, et ka Eesti inimestel on õige varsti põhjust oma majanduslike väljavaadete suhtes optimistlikumaks muutuda.