Juhtkiri: tulevaste valimiste kaja

Arnold Rüütli toetajad 2006. aasta kontserdil Estonia teatrimaja ees. Foto: Peeter Langovits

Järgmised presidendivalimised tulevad Eestis 2011. aasta augustis. Aega on veel poolteist aastat. Kui mitte arvestada Reformierakonna liigvarajast starti president Ilvesele toetuse avaldamisega, on võimalikest kandidaatidest praegu teada üpris vähe. Arutlemine nende võimaliku toetuse üle rajaneb veelgi enam spekulatsioonidel.

Malemängu analoogiat kasutades ei saa ometi eitada, et nupud seatakse lauale valmis ammugi enne lõppmängu. Välja arvatud esimene kord, on Eestis kõigil sõjajärgsetel presidendivalimistel jõudnud otsustamine valimiskogusse, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kõigi omavalitsuste esindajatest.

Valimiste ebaõnnestumine parlamendis ja valimiskogu kokkutulek käib Eesti presidendivalimiste süsteemis sama hästi kui automaatrežiimil. Kui just valimiskord põhjalikult ei muutu või poliitikud ei muutu senisest palju-palju üksmeelsemaks, näeme ka 2011. aastal Estonia kontserdisaalis mitmesajapealist presidendivalijate kogu. Riigikogu esindajad selles valimiskogus selguvad tuleval kevadel. Küll aga on kujunenud pilt, kellest võiks koosneda omavalitsuste arvukas esindus. Selle määras suuresti ära mullu 18. oktoobril valitud volikogude koosseis.

Tänases Postimehes avaldatud ülevaade kohalike volikogude uute juhtide erakonnaseostest näitab muu hulgas ka seda, kellel parteidest on omavalitsuste esindajana rohkem võimalusi presidenti valima pääseda. 2006. aasta valimiskogus oli 345 liiget, sealhulgas 244 omavalitsustegelast, kes esindasid 225 volikogu. Suuremad omavalitsused saavad seaduse järgi valimiskogus rohkem kui ühe esindaja.

2006. aastal Ilvese ja Arnold Rüütli vahel valiku teinud valimiskogu liikmetest olid tervelt 123 kohaliku volikogu esimehed. Järelikult pole presidendivalimisteks valmistujate seisukohalt sugugi vähetähtis, kes need volikogujuhid on. Omavalitsuse esindaja leidmine valimiskogusse tähendabki seesugust jõukatsumist, nagu ka volikogu esimehe valikul.

Milline pilt siis avaneb? Kui oletada, et Ilves kandideerib teiseks ametiajaks, siis teda 2006. aastal avalikult toetanud jõududel näib volikogudes olevat küllalt tugev seis. Endise kolmikliidu parteidel on rohkem volikoguesimehi kui Keskerakonnal ja Rahvaliidul.

Kuid kindlasti ei ole 2011. aasta presidendivalimised 2006. aasta valimiste kordusetendus. Väga palju sõltub presidendiks pürgijate nimekirjast. Igatahes on volikoguesimeeste poliitiline kaart üks tükk selles pusles, mis valimismeeskondadel tuleb 2011. aastaks valmistudes kokku panna.