Juhtkiri: mida teha reserviga?

Rahapakid. Foto: Peeter Langovits

Viimase aja negatiivseid meeleolusid ja signaale majandusrindelt arvestades annab kodanikule kindlustunnet, et riigil on nii-öelda mustadeks päevadeks varuraha üle 20 miljardi krooni. Ning sedagi, et tänavu esimese poolaastaga on investeerimine hoolimata turgude mitte kaugeltki hiilgava seisu kiuste seda summat veel 863 miljoni krooni võrra kasvatanud.

Praegusel eelarvekärbete ajal on kõlanud seisukohti, et reservid tuleks kasutusele võtta, millega kiirustamine oleks kindlasti ennatlik. Majanduskasvu vähenemine ei tähenda veel kriisi ning tunduvalt otstarbekam on otsida kokkuhoiukohti. Reservid on mõeldud kasutamiseks siis, kui peaksid saabuma tõeliselt halvad ajad.

Kuigi investeerimise mõttes on riigi rahaga hästi ümber käidud, võiks kaaluda ka mõne asjatundja soovitust reservid mitmesse ossa jagada. See annaks võimaluse teatud osa rahast hoida stabiilsemas keskkonnas, osa aga paigutada sinna, kus teenimisvõimalus oleks pikema aja jooksul suurem. Arvestades seda, et börsid on olnud pikalt languses võib olla õigustatud asjatundjate soovitus aktsiate ostuks. Riigi osalemine võiks aidata elavdada ka Tallinna börsi.