Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: Ilves süstis eneseusku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Urmas Nemvalts

President sõnastas oma ootused valimiskampaaniaks

President Toomas Hendrik Ilves jätkas oma aasta olulisimas kõnes sealt, kus ta mullu pooleli jäi.



Kui aastatagust sõnavõttu Jõhvis võis pidada sissejuhatuseks majanduskriisi põhjustesse ja olemusse, siis eile Tartus rõhus ta sellele, milliseid järeldusi tuleks meil masust teha ja kuidas edasi minna.



Olukord on eriti töötust silmas pidades kõike muud kui meeldiv. President sisendas meisse usku, et suudame ühiste pingutustega probleemid seljatada, pakkudes abikätt neile, kes abi vajavad, ja tehes õigeid valikuid.



Vaadates Eesti aja- ja kultuurilukku, näeme, et meil on küllaldane vundament, millele toetuda, ja kuigi majanduskriis on süvendanud abituse tunnet, ei tohiks me heituda. «Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, Eesti mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt,» ütles Ilves.



Aasta tagasi oli riigikogu just enne vabariigi aastapäeva asunud raskete eelarvekärbete rajale. President julgustas mullu, et kui valusaid otsuseid ei tehta nüüd ja praegu, on meie olukord mõne aja pärast palju keerulisem.



Nii see tõesti on, nagu mõne teise Euroopa Liidu riigi puhul kujukalt näeme. Paraku on nad kõik – Ilvese tänavusi sõnu kasutades – sunnitud viima riigi rolli vastavusse majandusliku tegelikkusega. Ilves nimetas sotsiaalsüsteemi laenurahaga turgutavaid riike ettehooldavaks ja esitas retoorilise küsimuse: millist Eestit me tahame, kas ettehooldavat või ettevõtlikku?



Ettevõtlikkus on tihedalt seotud otsuste langetamise julgusega. Kui mullu leidus meil poliitilist tahet ja otsustavust kärbeteks ja ka euro-kursiks, siis mõnes väga olulises valdkonnas on seda ometi juba pikemat aega nappinud. Tagajärjeks toppavad reformid hariduses ja riigihalduses, mida president eraldi esile tõi.



Võis eeldada, et president võtab iseseisvuspäeva kõnes teemaks ka eelseisva 2011. aasta riigikogu valimiste kampaania. Seda ta ka tegi, kutsudes kodaniku ja valijana erakondi jõudma mõistlikule kokkuleppele nende teemade osas, millele algavas kampaanias keskendutakse.



Eelmainitud haldusele ja haridusele lisaks võiks presidendi meelest fookusesse tõusta tegelikkust arvestav maksu- ja eelarvepoliitika ning energiajulgeolek.



«Praeguse majanduskriisi üks õppetunde on selge: valimispopulismil ja poliitilisel mängukirel on hind, mille maksab kinni Eesti rahvas, meie omaenda ühine riik,» ütles Ilves.



Jah, õppetund on tõesti selge. Ent kas suudame õpitust ka järeldusi teha – siis kui Eesti 92. sünnipäev on jäänud minevikku ja valimistrall täie hooga lahti läheb?



Loodetavasti suudame. Meie kõik – nii valijad kui ka valitavad.

Tagasi üles