/nginx/o/2008/03/03/23456t1h13e7.jpg)
Mõni sõber küsib vahel minu käest, kelle poolt ma oleksin, kui Eesti ja Soome mängiksid jalgpallis ühes ja samas MM-valikgrupis edasipääsu nimel. Kõige toredam oleks muidugi, kui mõlemad saaksid edasi, aga kui ma peaksin valima, siis oleksin oma praeguse kodumaa poolt. Kurb uudis vanadele Soome sõpradele, aga mina usun Eestisse.
Miks nii? Kuidas saab üks soomlane niimoodi öelda? Kas tõesti on mees vahetanud poolt? Vahetasin tõesti – ja soetasin kaks Eesti rahvuskoondise särki, sinise kodumurul ja valge võõrsil mängudel käimiseks. Kahjuks või õnneks seab elu ette olukordi, kus lihtsalt pead valima oma poole. Erapooletuks jäämine oleks enesepett.
Nastja Pertsjonok kirjutab (PM 17.02), et paljudel tema tutvusringkonnas on olnud ebamugav vastata eestlaste küsimusele, kas ta on venelane või eestlane. Ta ise on vastanud sellele küsimusele teise küsimusega – kas sa oled kassi- või autoomanik? Minu meelest jätab ta sel juhul otsad lahtiseks ja väga ebameeldival moel. Riikidevahelist sõprust võib edendada maa ja ilm, aga mõnikord on mitmekultuursetel inimestel vaja valida oma pool. Kahele riigile ei saa olla korraga lojaalne, kui riikide huvid on erinevad – nagu jalgpallis.
Ka kõik Soomest Eestisse saabunud inimesed peavad vahel vastama küsimustele, kas olete eestlane või soomlane. Mina vastan niisugustele küsimustele, et olen rahvuselt soomlane ja lisan mõne lause, millest küsija saab järeldada, et Eesti on mulle kõige kallim koht siin ilmas. Keegi sõber lõõpis kunagi, et olen kodustatud põder. See oli hea nali ja rahvuse kulul peabki nalja saama. Ma saan nendest kildudest väga hästi aru, minu soomepärane aktsent on tõesti naljakas, kui vahel juhtun end kõrvalt kuulma.
Lõbus oli tükk aega ka minu sõnaloome, kui ma tulin Tartusse ega osanud sõnagi eesti keelt. Värske leiva sain kätte, kuigi küsisin, kas see leib on toores. Soome keeles tuore tähendab värske. Välismaalase algtasemel keelepruuk ei tähendanud aga seda, et mul poleks mõistus korras. Lugupidamine eesti keele vastu oli samamoodi olemas.
Mulle oli loomulik, et hakkan kõnelema eesti keeles kui olin kord otsustanud siia ühiskonda elama tulla. Kuna olin kasvanud üles Soomes, käitusin nii nagu sooviksin, et käitub iga välismaalane, kes Soome kolides õpib kohaliku keele ära. Juba alguses teadsin ka seda, et saan elus hakkama ainult siis, kui õpin ära keele kõrgtasemel. Eesti riigi ehitamine käib eesti keeles! Minu valik oli õige, tänu eesti keele oskusele on minu elus avanenud uksed, millest ma ei osanud unistadagi.
Poleks muidugi toona uskunud, et aastal 2010 kirjutan ma soovist, et Eesti jalkas Soomele pähe teeb, aga ennäe, milliseid huvitavaid asju elus juhtub.