/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/02/18/315181t1h8eab.jpg)
Ühe vanemaga perede toimetulek on ühiskonna sotsiaalse kaitse lakmustest.
Juhtkiri: ühiskonna tugevuse lakmustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda võib öelda nii seetõttu, et selliste perede olukord on üpris erinev ja seepärast vajatakse ka valikut sotsiaalteenuseid, kui ka seepärast, et ühe vanemaga peredes kasvavate laste jaoks kombineeruvad mitmed riskid. Nende vaesusrisk on suurem kui paljulapselistel peredel.
Kuna valdavalt kasvatab last üksinda just ema (97 protsendil), avaldab vaesusriskile mõju ka asjaolu, et Eestis on meeste ja naiste palga erinevus väga suur.
Kuna üksinda lapsi kasvatava vanema õlule langeb rohkem töö- ja majapidamiskohustusi, võib tal jääda vähem aega lapsega tegelemiseks. Suure koorma all kogevad üksikvanemad teistest sagedamini stressi ja on oma eluga vähem rahul.
Eestis jääb ema last üksi kasvatama enamasti pärast lahutust.
Sotsiaalministeeriumi eile esitletud uuringus juhiti tähelepanu ka sellele, et alati ei pruugi lahutus olla ema ja laste jaoks negatiivse tähendusega. Nende heaolu võib hoopis paraneda, kui suhted olid konfliktsed või koguni vägivaldsed.
Eestis on küll mitmesuguseid riiklikke toetusi üksikvanematele, ent nende suurus absoluutarvudes ei ole just eriti muljetavaldav. Suurim riiklik toetus on elatisabi, mida saab taotleda last kasvatav vanem, kes on teiselt vanemalt lapse igakuise elatusraha saamiseks kohtusse pöördunud. Seda makstakse 50 krooni päevas kuni 90 päeva jooksul ehk maksimaalselt 4500 krooni lapse kohta.
Sotsiaalministeerium jõudis oma uuringuga järeldusele, et mis tahes meetmed peavad olema suunatud sellele, et üksikvanem saaks töötada ja perele elatist teenida. Selleks on mõistagi olulised lastehoiuvõimalused, aga ka muu tugi.
Kuna üksikvanemaga perede toetamisel on kohalikel omavalitsustel suur roll, aga võimalused vägagi erinevad, olemegi taas jõudnud küsimuseni, kuidas neid võimalusi üksteisele lähendada.
Teine tähtis küsimus on meeste ja naiste ebavõrdsus tööturul, millega tuleb Eestis tõsiselt tegeleda.
Uuringu tegijad rõhutasid ka isa rolli väärtustamist, lapsevanemaks olemise ja peresuhete toetamist.
Ühe olulise ennetava meetmena toodi esile enneaegsete surmade vältimist. Mehed käituvad riskantselt ja surevad liiga noorelt, hukkuvad liikluses, mürgitavad end alkoholiga.
See pole lihtsalt üks fakt kurvast statistikast, vaid avaldab mõju terve ühiskonna toimimisele. Neid mõttetuid surmasid ära hoides saame luua paremat elu Eestis. Naistele ja meestele ja nende lastele.