/nginx/o/2008/12/29/110859t1hb846.jpg)
Eestimaal on ikka optimistlikult öeldud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt stabiliseerub töötus Eestis buumieelsel tasemel. Ehk inimesed, kes aastatel 2006–2008 tööturule sisenesid, on sealt majanduskriisi tõttu jälle välja puksitud. Töötuskindlustussüsteem on muutnud töö kaotamise turvalisemaks, mõnel juhul on hüvitis suuremgi kui pakutava uue töökoha palk.
Kõige suurem probleem tööturul on töökohtade üldine vähesus, mis tuleneb majanduse jahtumisest. Need vähesed töökohad, mis tööturul on, nõuavad tavapärasest suuremaid oskusi. Enamikul juhtudel saab end töötukassa abil koolitada ja uusi oskusi omandada.
Uue töökoha leidmisel võib saada takistuseks vähene keeleoskus. Aastal 1900 avaldas Postimees järgneva töökuulutuse: otsitakse uksehoidjat, vajalik kolme kohaliku keele – eesti, vene ja saksa keele oskus. Kas keegi tõesti arvab, et üle saja aasta hiljem saab vähemaga hakkama?!
Iga päevaga jääb vähemaks töökohti, kus ei ole mingit kokkupuudet mõne teise keelega. Eurole üleminek teeb uksed valla välisinvesteeringutele, mis tähendab palju uusi töökohti, aga nõuab töötajatelt võõrkeeleoskust. Alustame juba täna ettevalmistustega uueks tööks.
Liberaalse maailmavaate kohaselt tuleb anda inimestele võimalus ehk pakkuda õng, mitte kinkida talle iga päev kala. Viimane viib mõne aja jooksul lausa sõltuvusse kinkijast. Riik panustab 2010. aastal ligi neli miljardit krooni tööturumeetmetele. Näiteks ettevõtluse alustamise toetust on saanud 89 inimest.
Palgatoetusega on rakendunud tööle 538 inimest, mis on rohkem kui 2009. aastal kokku. Usun, et isegi majanduslangusele vaatamata on keskmine Eesti pere igas mõttes võrreldamatult rikkam kui kümmekond aastat tagasi.
Kuid see ei tähenda, et ühiskond ei peaks ulatama abikätt neile, kel olukord kõige raskem, näiteks lastega peredele, kus üks või lausa mõlemad vanemad ilma tööta. Kuid isegi sel juhul peavad nii abi andja kui vastuvõtja teadma, et tegemist on ajutise meetmega. Püsivalt aitab omadega toime tulla siiski ainult töötamine.
Töötute tegevuses hoidmiseks on väga vajalikud kohalike omavalitsuste korraldatud hädaabitööd. Mõned linnad on juba kutsunud töötuid appi sellel talvel sadanud paksu lund rookima. Heakorratööd ongi kõige levinum viis inimesi tegevuses hoida.
Suurimaks vaesuse põhjustajaks on hariduse puudumine, millele järgneb võimaluste oluline ahenemine tööjõuturul. Kindlasti on võrdsete võimaluste tagamine hariduses üks riigi olulisi ülesandeid.
Igal inimesel on olemas head eeldused mõnel alal hästi hakkama saada. Need eeldused tuleb leida ja välja arendada. Valitsus on suunanud miljoneid kroone aitamaks kooli pooleli jätnud noortel oma haridustee lõpuni käia. Ilma haridust tõendava dokumendita on tööturult väga raske midagi leida.
Sotsiaalministeeriumi uuring ütleb, et kui kõrgharidus on kindel garantii vaesusest pääsemiseks, siis kutseharidus seda kahjuks veel ei ole. Euroopa Liidu toel investeerib riik suuri summasid kutseharidusse, et ametikoolide ruumid saaksid korda ja nüüdisaegselt sisustatud.
Eesmärgiks tuleb seada, et igaüks, kes kutsekoolis ameti õpib, sellel erialal ka tööd saab. Olgu tegemist siis koolist tulnud noorega või juba töötuks jäänuna uue ameti õppinud keskealise või vanema inimesega.
Noorte perede vaesusriski vähendab juba mitu aastat vanemahüvitis, millega lapse sünni järel nüüd juba pooleteise aasta jooksul kompenseeritakse ühele vanemale lapsega kodus oldud aja jooksul saamata jäänud palk. Sellegipoolest kostab ikka aeg-ajalt soovitusi end tõestanud lihtne ja arusaadav skeem ära rikkuda, miks ometi?
Eesti rahva iive on olnud pea 20 aastat negatiivne, eelmisel aastal jõudsime rekordilise miinus 394 inimeseni. Kas soovitajad ikka mõistavad, et kui meil oma rahvast ei sünni, ei ole võõrtöölistest pääsu ja siis tekib probleeme vaid juurde?
Igaüks on oma õnne sepp, aga terve ja hooliva ühiskonna eesmärgiks on hoida ja kaitsta nõrgemaid, neid kaasa aidates.
Lahendused
• Korras majandus ja rahandus, eurole üleminek, mis toob välisinvesteeringuid ja uusi töökohti;
• tööjõukvaliteedi parandamine, täiendus- ja ümberõpe;
• palgatoetus ettevõtjatele pikaajaliste töötute palkamiseks;
• ettevõtluse alustamise toetus;
• ajutiste raskuste puhul toimetuleku tagamine sotsiaaltoetuste abil.