Rahvas räägib, et Liis Haavel on vanakeste hirm. Haavel ütleb, et tema on vanakeste arm.
Vanakeste hirm ja arm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaadata Haavelit tema ohvriks langenud vanakeste silmade läbi, pole sel naisel sinnamaani häda midagi, kuni vanad pole pidanud oma pensionist Haaveli kalleid mobiiltelefone või arvuteid kinni maksma.
Nurisema poleks hakanud ehk ka need, kes oma maapealse vara Haavelile kinkinud tühipalja lubaduse eest, et ta hoolitseb nende eest surmatunnini. Nurisema on hakanud hoopis kinkijate lähedased. Ja seda põhjusel, et lootused midagi pärida on luhtunud.
Nagu Haavel oma kohtuotsuse kuulutamise päeval ütles, on tema alati vanu aidanud. Abi pole patt. Ka see mitte, kui abistajale midagi tänutäheks kingitakse. Palju suurem patt on see, kui lapsed ja lapselapsed oma vanaemad ja vanavanemad hoole ja armastuseta jätavad. Ning alles siis ärkavad, kui Liis Haavel kohal on.