/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2009/07/16/208292t1h1f48.jpg)
Euroopa riigiisad ümisevad sel nädalal ilmselt alateadlikult erinevaid versioone laulust «Eile veel».
Ahto Lobjakas: EL vihma käest räästa all
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel kolm kuud tagasi tundus, et kastanid on tulest välja toodud – Lissaboni lepe paigas ja majanduskriis praktiliselt seljataga, loodeti ELi pealinnades paremaid aegu.
Siis tuli Kopenhaageni kliimakohtumine, kus vägesid juhatasid USA ja Hiina, ning Obama vahetas Euroopa juhtidega mõne sõna kohvipausi ajal. Seejärel ei suutnud neli ELi presidenti ära jagada Obama võõrustamise au, mispeale viimane maisse sätitud USA-ELi tippkohtumisest üldse ära ütles.
Nüüd vaatab EL tõtt sellise majanduskriisiga, mille kõrval viimased kaks aastat võivad ajalukku minna lapsemänguna. Kreeka, Portugal, Hispaania, Iirimaa, vähemal määral Itaalia upuvad võlgadesse.
Briti leht The Daily Telegraph tõi üleeile ära Barclays panga statistika – Kreeka välisvõlg on 87 protsenti riigi SKTst (võlasumma 208 miljardit eurot), Hispaanial 91 protsenti (950 miljardit), Portugalil 108 protsenti (177 miljardit). Sel aastal tuleb Kreekal võlgade katteks leida 55 miljardit eurot, Hispaanial 77 miljardit. Kõigil kolmel on eelarvedefitsiit üle kolme protsendi.
EL on seni püüdnud rahaturge veenda, et lahti pole midagi. Saksamaa juhid on välistanud Kreeka võlgade kinnimaksmise. Euro kurss kukub.
Kaalul on väga palju. Langeb Kreeka, ei jää ta ainsaks ja euro stabiilsus satub küsimärgi alla. ELi enda tulevik võib selles reas üks doominokivi olla.
EL tundub kannatavat kroonilise suutmatuse all probleemidel sarvist haarata. Lehmann Brothersi kollapsiga 2008. aastal alanud erasektori kriisile jõuti vaevu jaole. Nüüd näikse loodetavat kõige rohkem imele. Euroopa Keskpanga juht Claude Trichet lubab, et Kreeka saab võlad kontrolli alla. Eurotsooni juhataja Jean-Claude Juncker usub, et Hispaania ja Portugal ei ole ohus. Rahaturud ei usu kumbagi.
Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuste ühisistungil räägiti Euroopa «majandusvalitsuse» loomisest. Eile ametisse vannutatud Euroopa Komisjonil Jose Manuel Barroso eesistumisel on sama ambitsioon.
Kui Kreeka jt päästetakse (mis on ELi vaatepunktist ainuvõimalik lahendus), saavad plaanid hoo sisse. Kes maksab, tellib muusika. Võlgnike eelarve- ja maksupoliitika peab tulevikus võlausaldajatele meeltmööda olema. Siin on Eestilgi, millele mõelda.
Nagu ELil kurvastavalt kombeks, ei ole see teema ühenduse neljapäevase tippkohtumise päevakorras. «President» Van Rompuy taktikepi all lahatakse Euroopa eluviisi ja heaoluriigi tulevikuperspektiive. Veidi räägitakse Haitist, aga ei sõnagi Ukrainast.