Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Sigrid Kõiv: parim enne möödas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sigrid Kõiv
Sigrid Kõiv Foto: Mihkel Maripuu

Kui ma veidi vähem kui kümne aasta eest eluasemelaenu võtsin, ütles pangatöötaja mulle särasilmil: «Intressi pealt saate tulumaksu tagasi.» Tundus imelik, et riik maksab tagasi raha, mille ta on ära võtnud. Aga aasta hiljem üllatas maksuamet mind meeldivalt. Nüüd on see summa tibatilluke ja mul ei oleks sooja ega külma, kui see hoopis kaoks, sest minu laenujääk on väga väike.




Kuid päris palju inimesi on eluaseme soetanud majandusbuumi aastatel ning ilmselt on nende hulgas palju neid, kellele on intressidelt tagasi saadav tulumaks praegu üks väheseid laekumisi, mis ei ole juba ette hädapärasteks väljaminekuteks ära jagatud.



Intresside maksuvabastus pidi turgu elavdama. Ent maksuvabastuse lõpetamisest räägiti vaid poolel häälel siis, kui kinnisvaraturg üleliia elavnes. Loodeti turu nähtamatule käele ja väideti, et elevuse põhjuseks on integreerumine Euroopasse. Ei taha toonast retoorikat kellelegi ette heita – keegi ei ennustanud seda, mis nüüdseks käes. Siiski on raske tõsiselt võtta väiteid, et just praegu on selle maksuvabastuse kaotamiseks parim aeg, et sellest võidavad rikkad ning et riigil oleks sellele rahale kasulikumaid rakendusi. Parim aeg maksuvabastuse kaotamiseks on sedapuhku möödas. Võib ainult oletada, miks maksuvabastuse kallale ei mindud buumiaastatel: pankadel olnuks üks rida vähem, mida voldikutesse kirjutada.



Kui öeldakse, et suurem osa tagastatavast summast läheb jõukamatele, siis see on nagu jutt meeste-naiste palgaerinevusest: ju vist, aga mis teha. Pealegi, kui meenutada mõne aasta taguseid kinnisvarahindu, pidi laenaja end vähemalt jõukana tundma, sest ilma elava kujutlusvõimeta oleks raske paneelmaja ühetoalise korteri eest miljon välja käia.



Ainus usutav argument maksuvabastuse kaotamise poolt on selle mõistlikkus. Kui riigieelarvet tehakse lakkamatus kärpimise vaimus, siis pool miljardit krooni maksumaksjatele lihtsalt tagasi anda oleks tõesti liialdus. Kuid ebaselgus purustab sellega väite. Kurikuulsas kirjas ERRile kirjutas Jürgen Ligi, et maksuvabastuse kaotamine puudutaks ainult tulevasi laene. Rahandusministeeriumi analüütiku Madis Abeni jutust jääb aga mulje, et ikka kõiki (PM 5.02). Ma usuksin pigem analüütikut, sest kui laene nagunii kitsilt antakse, ei saa maksuvabastuse kaotamise kasu uutelt laenudelt kuigi suur olla.



Ma kardan, et pean varsti uuesti «kinnisvaraturule sisenema», sest pere kasvab elamisest välja. Aga viimasel ajal pole ma selle sammu vältimatuses enam kindel. Inimesed, kes on laenu ära maksnud, ütlevad: elu selleta on nii mõnus, et kaalub üles isegi nappidest ruutmeetritest põhjustatud ebamugavuse.

Tagasi üles