/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/09/30/242993t1hd546.jpg)
Varasematel eurotsooniga liitujatel jäi hinnatõus kardetust väiksemaks
Juhtkiri: mida toob €-päev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kauaoodatud euro kasutuselevõtt Eestis lõpuks tegelikkuseks saab, ei too see kaasa muutusi mitte üksnes riigile, kes loodab maailmavaluuta tulekust kindlust ja stabiilsust riigi majandusele. Muutus ootab ka inimesi, kes uue rahaga harjuma peavad. Peale positiivsete muutuste – näiteks ei ole eurotsooni riikidesse sõites enam vaja raha vahetada – kardetakse, et €-päeva saabumine võib tuua kaasa ka ebameeldivaid üllatusi, millest peamisi seostatakse hinnatõusuga.
Kardetud hinnatõusu peamised põhjused on ettevõtete lisakulutused (näiteks uue tarkvara ostuks, personali täienduskoolituseks), hindade ümardamine, mida kardetavasti ostja kahjuks tegema kiputakse, ja ostja esialgne harjumatus uute (ja näiliselt väiksemate) hindadega, mistõttu ta ei oska hinnatõusule oma ostueelistustega reageerida.
Ka euro kasutuselevõtul 2002. aastal levis euroala elanike seas hirm, et sellega kaasneb ulatuslik hinnatõus. Hilisem statistika näitas, et hinnatõus jäi kardetust väiksemaks, kuid umbes veerandi kaupade-teenuste kallinemise taga (tõusid näiteks hinnad restoranides-kohvikutes) võis siiski näha just eurole üleminekut.
Kuid toonane statistika andis veel ühe huvitav tulemuse. Selgus, et tegeliku ja elanikkonna tajutud hinnatõusu vahel olid tavatult suured käärid – inimesed tundsid, nagu oleks kaubad ja teenused kallinenud tunduvalt enam, kui nad tegelikult kallinesid. Sellel leiti olevat kaks põhjust, mida ka Eestil tasub euro tuleku eel silmas pidada.
Esimene puudutas nn lumepalliefekti – hinnatõusude meediakajastus võimendas inimeste arvamust kallinemise ulatusest ja nii tundis ostja, nagu oleksidki kaubad palju kallimaks läinud. Teine põhjus oli seotud elanike usuga, kas uue raha kasutuselevõtt on pigem positiivne muutus või mitte. See omakorda sõltus informeeritusest, mida täpsemalt eurole üleminek kaasa toob. Nii näiteks tajusid Soome ja Austria elanikud hinnatõusu tunduvalt väiksemana kui Kreeka kodanikud – negatiivne meelestatus euro suhtes kanti edasi ka tunnetuslikku inflatsiooni.
Ehkki informeeritusel, meelestatusel ja meediakajastusel on suur roll selles, kuidas euro mõju hindadele tajutakse, võib teiste kogemuse põhjal arvata, et on kaupu ja teenuseid, mille hinnad kas lühemaks või pikemaks ajaks kallinema kipuvad. Rahandusministeeriumi ekspertide komisjon on teinud ettevalmistusi, et €-päeva saabumine Eesti elanikele võimalikult probleemideta sujuks, ja ühe meetmena hinnatõusu piiramiseks peaks tarbijakaitseamet hindade muutumist jälgima hakkama.
Arvestades, et vähemalt esialgu orienteeruvad ostjad varasemaga võrreldes hindades halvemini, oleks selline kontroll hindade üle tõepoolest vajalik.