:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2008/07/02/53558t1h4078.jpg)
Justiitsministeeriumi loodud veebilehest, kuhu saab riputada laste elatisraha maksmata jätnud vanemate nimed, on saanud isade häbipost. Enamik võlglaste nimekirja sattunutest on mehed ja nad on saanud üsna terava hukkamõistu osaliseks.
Siiri Erala: tarbetu okas lapse hinges
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll on neid nimetatud rongaisadeks, lollimängijateks ja kaabakisadeks. Ühelt poolt on nad sellise kohtlemise ära teeninud, kuid teisalt on kogu see kriitika näha ja kuulda ka nende lastele.
Hoolimata sellest, et vanemad on lahus ning isa kümneid, võib-olla isegi sadu tuhandeid kroone võlgu, jääb ta isaks. Kellekski, kes lapsele ikka korda läheb.
Selles valguses tuleb nentida, et ilmselt on pärast võlglaste nimekirja avalikustamist ning sellele järgnenud ajaleheartikleid, raadio- ja telesaateid nii mõnegi lapse hinges okas. Ükskõikselt kuulata, kuidas tema ema või isa kaabakaks nimetatakse, ei suuda tõenäoliselt ka tasakaalukas täiskasvanu.
Lisaks võib tekkida ja ehk ongi juba tekkinud olukord, kus lapsel tuleb selle nimekirja tõttu vastata oma sõprade ja klassikaaslaste pärimistele.
Kas see seal on sinu isa? Kas sinu vanemad on lahutatud? Kas sul pole üldse raha? Uudishimu ei saa teistele lastele pahaks panna, kuid vastaja tunneb end kindlasti ebamugavalt.
Ta jääb ilmselt vait ja viskab pilgu põrandale, sest need on teemad, millest ta isegi lõpuni aru ei saa.
Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep nimetas võimalust, et lapsed saavad elatisraha võlglaste nimekirja avalikustamise tõttu haiget ja satuvad näiteks kiusamise ohvriks, hüpoteetiliseks. Samavõrra oletuslik on aga ka võlglaste nimede avalikustamisest tõusev tulu.
Asjatundjad on öelnud, et eksinuid häbiposti naelutades astuti tagasi keskaega ja positiivseid muutusi see kaasa ei too. Ka üks nimekirja sattunud isa ütles, et teda nime avalikustamine maksma ei pane. Nii tundub ka hüpoteetiline risk, et lapsed mingil moel haiget saavad, täiesti tarbetu.
Nagu tegi ettepaneku mittetulundusühing Isade Eest, võiks isade-emade häbistamise asemel hoopis välja selgitada, miks raha lastele maksmata jääb ja milliseid probleeme oleks tarvis lahendada.
On selge, et olgu asi tööhõives, täiskasvanute omavahelises läbisaamises, vastutustundes või siis hoopis muus, ei aita häbiposti naelutamisega «motiveerimine» kuidagi olukorda lahendada.