David Vseviov

FOTO: A.Peegel

Agatha Christie loodud väike belglasest detektiiv Hercule Poirot tavatseb pöörata tähelepanu pisiasjadele, mida teised tühiseks või tavaliseks peavad.

Kõrvalseisjaile saab niisuguste detailide tähtsus ja tähendus selgeks alles siis, kui ta neile järjekordse müsteeriumi võrratu jutustajana lahti räägib.



Samamoodi põnevil nagu Poirot’ ümber finaaliks kogunenud seltskond, ootavad tuhanded kuulajad igal nädalal Vikerraadiost saadet «Müstiline Venemaa», milles räägib ka mitte just pikka kasvu, sõbraliku häälega mees.



Ehk on ootusärevus suuremgi, sest siin ei tea kunagi päris täpselt, kuhu ajaloolase David Vseviovi ajarännak seekord viib. Hea jutustajana loob ta omamoodi virtuaalreaalse maailma. Korraga oled loos nii sees, et näib, nagu võiks iga hetk siseneda uksest isake Stalin isiklikult.



Kiri, koputus uksele, saatuslik telefonikõne... Niisugused üksikasjad mängivad Vseviovi juttudes kaalukat rolli. Mõnda seika, mille olulisus alles hiljem selgeks saab, võib ta kirjeldada seletamatu naudinguga tunde. Saatest saatesse. Kuid kirjeldustest märksa olulisem on kujunev tervikpilt.



Analüüs, seosed, mis ulatuvad üle sõdade ja revolutsioonide, inimpõlvede ja ajastute. Miks käitub võim nii, nagu ta käitub, miks tõusis isevalitseja või diktatuur, miks langes demokraatia?



«Läbi kogu pika inimkonna ajaloo on vist kõik olukorrad juba läbi mängitud. Neid võib ju uuesti lavastada erinevates kostüümides erineva muusika saatel, aga nende olemus jääb ikka samaks,» ütleb kunstiakadeemias üldajalugu lugev Vseviov ühes oma tänavuses intervjuus vastuseks küsimusele, kas ajalugu kordub.



Ka tema Venemaa-lugudes peegeldub kogu inimkonna lugu, paljuski inimene ise selles suures müsteeriumis. Ajaloo hea tundmine aitab tunda inimest ja näha läbi tema kavandatud mänge. Ehk just seetõttu on Vseviov suutnud kaasa mängida ja sealjuures iseendaks jääda.



See aitas tal toime tulla ka ajal, mil ta pidi lugema teaduslikku kommunismi. Tema õpilased on meenutanud, kuidas Vseviovile iseloomulikul vaiksel moel anti neile justkui salakeele võtmed, mille abil sai kommunismi olemus neile tõesti lähedalt selgeks. Nii selgeks, et selle absurdsusest läbi näha.



Vseviovi kuulates ja lugedes tundub üsna sageli, et hoopis mees on suur ja müsteerium väike. Kolleegid ülikoolist ütlevad, et tal olevat eriline oskus poolte vahel ühisosa leida, keerukaid olukordi lahendada.



Ulatuslikud teadmised, üldistusoskus – nende omaduste pärast armastavad teda kaasautorina ajalehed.



Postimees andis David Vseviovile sel nädalal Jannseni auhinna, aasta arvamusliidri tiitli.