Marko Siller: maailm on suurem kui Eesti

29. jaanuaril korraldab AIESEC Eesti Tallinnas noorte foorumi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ma olen tihti vaaginud, miks eestlased vaid oma väikese konnatiigi piires mõtlevad? Milleks rabelevad ettevõtjad vaevu miljonipealise turu pärast selle asemel, et maailma vallutada? Või mis paneb paljusid noori vabatahtlikke ja kodanikuühiskonna projekte probleemiga tegelema, mitte aga reaalset põhjalikku lahendust looma?

Paar aastakümmet tagasi oligi maailm meie jaoks selle (füüsiliselt küll piraka) riigi suurune, kus toona elasime. Kõik. Ehk on selline madal ambitsioonikus meie geenidesse ja veendumustesse tõepoolest sealt juurdunud. Siiski, nüüd on eestlasel olnud pea 20 aastat võimalust olla väärikas osa maailmast, mitte üksi nurgas nokitseja.

Siin on igaühel peeglisse vaatamise koht, et küsida, kas ma olen kasutanud kõiki võimalusi piisavalt! Mu arvates mõtlevad paljud meist ikka veel stiilis «ah kes mind väikest eestlast ikka nii tõsiselt võtab, et laial rindel edu saavutada...».

Ja kui juba mõtteviis on selline, siis nii ilmselt jääbki. Ega keegi midagi kandikul pakkuma ei tule - ise peab minema ja küsima, jalaga uksed lahti lööma. See on ju ka spordis nii, et pehmed poisid jäävadki kodubasseini unistama ja suurt ujumist õppima.

Õnneks on ka neid, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed ega karda suurema tulemuse jaoks vajaminevat rohkemat pingutust. Nii näiteks on Arengufondil kindel soov teha Eestist kõige suurem riik internetis aastaks 2013. Me kõik teame kodumaiseid IT-ettevõtteid, kes Skype`i järel maailmaturule siirdunud. Lisaks on hea algatus IKT Demokeskus, mis ettevõtjate koostöö kaudu end välisturgudele tutvustab.

Suurelt mõelda ja tegutseda saab ka teisiti. Seda tõestavad teiste seas Terve Eesti ja Noored Kooli sihtasutused. Nende kirglikud eestvedajad on Heateo Sihtasutuse abil vastavalt eestlaste tervisekäitumist edendanud ning meie haridusse positiivseid muutusi toonud viisil, mille peale keegi siinmail varem tulnud ei ole. Või siis vähemalt teoks teinud pole.

Rõõm on tõdeda, et üliõpilaste rahvusvahelist tööpraktikat ja õppimist korraldavad AIESEC Eesti ja Dream Foundation kinnitavad noorte suurt huvi pakutava vastu. Mida rohkem peatseid tegijaid end võõras kultuuris täiendamas käib, seda parem kogu ühiskonnale. Pelgalt raamatust ja internetist lugemine ei anna täpset aimu, kui suur ja mitmekesine maailm tegelikult on.

Juhul kui aga ise hetkel välismaale minna ei saa ning pole ka ettevõtet, mida laia ilma viima hakata, leidub teisigi võimalusi mõttemaailma avardamiseks. Näiteks jaanuarikuine Eesti Noorte Foorum, mis just noorte vaatenurgast kõnealust teemat käsitleb. Aga nutikas on ka lihtsalt rääkida teiste ettevõtjatega neilt õppimise eesmärgil. Eestlasi on ju parajalt vähe, et üksteist aidata ja koostööd teha.

Kõikide ülalmainitud edukate algatustega töötavad täpselt samasugused lihast ja luust Põhjamaa inimesed nagu mina ja sina - nemad suudavad. Mis hoiab teisi tagasi? Pole ju kuigi mõttekas raisata aega ambitsioonitutele ja lõppkokkuvõttes suurema lisaväärtuseta ettevõtmiste peale. Ja ega igaüks ei peagi olema ülemaailmse haardega tegija, kuid proovijaid sooviks rohkem näha.