Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kaupo Kalda: kaugjuhitav internetitõde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaupo Kalda
Kaupo Kalda Foto: Kristo Vaarmari

Digiagentuuri OKIA loovjuht Kaupo Kalda toob näite, kuidas väikese heategevusaktsiooniga saab veebis suuri asju korda saata.

Tekkis vajadus ühes presentatsioonis kasutada «Welcome to Estonia» logo.



Toksisin instinktiivselt Google’i pildiotsingusse «Welcome to Estonia» ja kulm tõmbas kortsu: urr, ikka sama jama.



See oli mullu kevadel, kui internetirahvas avastas, et otsing «Welcome to Estonia» Google’i pildiotsingus andis esilehel tulemuseks urineeriva kodutu Balti jaamas ja muud säärast elu pahupoolelt. See pole seni kahjuks muutunud.



Probleem pole muidugi teab mis tõsine, aga siiski kergelt häiriv. Terminit «Welcome to Estonia» otsitakse Google’i andmetel keskmiselt 3600 kuus, üle 40 000 korra aastas, enamiku otsingutest teevad eestimaalased.



Mõned pessimistid jõudsid juba hädaldada, et miks see otsing mind häirib, turismireisi otsiv inimene ei otsi ju sellise fraasiga ning kokkuvõttes meie riigi kuvand ei kannata. Pesen pesu, niidan muru, värvin aeda. Ikka selleks, et nii endal kui külalistel oleks meeldiv. Ka endal! See on eneseväärikuse ja kultuuri küsimus.



See peaks olema ideaalis refleks, nagu on refleks mitte sallida prügi mahaloopimist või loomade väärkohtlemist. Kindlasti on kusagil ka neid, kes mõtlevad vastupidi, igas riigis on, aga vähemasti meie riigis pole see kaugeltki domineeriv. Miks peaks internetis teistmoodi olema?



Kaks aastat tagasi osalesin «Teeme ära!» üritusel (millele on tulemas ülemaailmne järg) ja tundsin end pärast seda koos sõpradega väga hästi, uhkena. Kogu Eesti tundis. Eks kogu selle jälkuse nägemine tasakaalustas emotsiooni, aga positiivne kaalus üle.



Tol õhtupoolikul Google’is seda õnnetut pilti vaadates tekkis impulssmõte: võtaks midagi ette, teeks ära, juba ainuüksi eksperimendi mõttes. Nii, võtta on sellised kompetentsid: olen tuline fotograafiasõber ja lävin vastava ringkonnaga, samuti tean tööst tulenevalt, kuidas Google’i otsingud toimivad, lisaks tunnen üsna põhjalikult sotsiaalset meediat ja sealset turundust.



Kirjutasin poole tunniga okia.ee  blogisse vastava ülekutse blogijatele ja fotograafidele – pange oma blogidesse ja galeriidesse kauneid pilte Eestist, lisage juurde vajalikke tiitleid, märksõnu ja linke.



Saatsin sõnumi levinumatesse sotsiaalmeedia kanalitesse Twitterisse, Facebooki ja Orkutisse ning fotofoorumitesse, raha ei kulutanud sentigi.



Tekkis väike kampaania, esimese viie päevaga liitus ligi 50 suuremat ja väiksemat blogijat ning iga päev tuleb lisa. Igati hea tulemus. Teema võttis üles Ekspress, seeläbi liikus info ka Delfi avalehele, ühendust võttis Postimees. Nüüd jääb üle oodata ja loota, et Google’i algoritmid aktsiooni omaks võtavad ja kusagil veebruari keskpaigaks peaks pilt Google’i pildiotsingus muutunud olema.



Lisaks praktilisele väärtusele tundsin taas kord seda head tunnet – Eestis on palju häid, hoolivaid  ja ühtehoidvaid inimesi. Oli prügikoristuse ajal, oli öölaulupeol, oli ka nüüd minu pisikese üleskutse ajal. Sai siis maailm natuke paremaks, saab loodetavasti ka seekord.



Siin pole küsimus vaid «Welcome to Estonia» otsingus, vaid üleüldse näites, et ka väikese osavõtlikkuse ja lihtsalt sotsiaalmeediaga saab head inimesed panna ühise eesmärgi puhul tegema väikesi pingutusi, mis kõik kokku annavad positiivse tulemuse. Aitäh.



Kui otsida Google’ist märgusõna «masendav», tuleb esimese vastusena «Keskerakond» ja seda juba aastast 2005. Kuigi paljud on sellega ilmselt ka nõus, ei ole asi siiski lõpuni korrektne – keegi on otsingutulemust kallutanud. Sellist tegevust nimetatakse Google’i pommiks (Google bomb).



Keskerakonna juhtum on isegi Wikipedias Google’i pommi ingliskeelses artiklis näitena toodud. Enamasti kasutatakse Google’i pommi poliitilistel või humoristlikel eesmärkidel. Ka sõna «masendav» kohta leiab lausa õpetuse: lisa oma blogisse sõna «masendav» ja viita sellega Keskerakonna kodulehele.



Selle tulemusena seostad need märksõnad viidatava veebiga, ilma et selles veebis neid sõnu üldse leiduks. Kui selle aktsiooniga läheb kaasa piisav arv blogipidajaid, on tulemus edukas.



Ka minu aktsioon «Welcome to Estonia» (WTE) pildiotsinguga on sarnane ning püüab märgi loojatest endist sõltumatult märgiga seotud kuvandit distantsilt mõjutada. Tõsi, me ei viita otseselt WTE märgi veebilehele, vaid püüame lihtsalt ära tõmmata assotsiatsioone praegustelt juhuslikelt, ebameeldivatelt ja eksitavatelt tulemustelt ning teeme maailma veidi ilusamaks.



Kui minu aktsioon on üdini heatahtlik, siis maailm on täis rohkem või vähem ebaeetilisi kurioosumeid. Avalikkus pööras  sellele nähtusele esimest korda suuremat tähelepanu, kui Georg Bushi nimi seostati  aastal 2000 suhteliselt vulgaarsete otsingutega. Umbes sealtmaalt on pärit ka termin «Google bomb».  



Alles mõni aasta tagasi tunnistas ka Google probleemi avalikult ning võttis kasutusele hulga meetmeid «pommiohu» leevendamiseks. Viimaseid õnnestunud kuulsamaid pomme on seotud Barack Obama abikaasaga, kus temaga oli seostatud üks ebasobiv pilt.



Barack ise sai tabamuse fraasiga worst failure ever (ingl k «kõigi aegade suurim läbikukkumine»), mis tõi esimese vastena Baracki eluloo Valge Maja kodulehel. Keegi rassistlike kalduvustega kodanik viis otsingus kokku kriminaali ja mustanahalise. Samuti on «rünnatud» brände, näiteks Microsofti.



Lisaks on paljud kokku puutunud nähtusega spamdexing, kus robotid käivad ringi mööda maailma foorumeid ja tulistavad neisse lugematul hulgal toonust tõstvate ravimite jms nimetusi ning linke. Sellega üritatakse saavutada samuti assotsiatsioone nimetuse ja veebisaidi vahel.



Õnneks on enamikul foorumitarkvaradel suhteliselt toimivad filtrid või lisaprogrammid sellise tegevuse tõkestamiseks. Üks enam levinud tõkestajaid on captcha – registreerumisel küsitav väänatud või udustatud tähekombinatsioon, mis palutakse tekstina sisse trükkida.



Tõde internetis on suunatav. Hea, kui selle taga on head kavatsused, halb, kui vastupidi. Need on ühtaegu nii interneti eelised kui ka miinused.


Kutsun üles liituma seesuguste heasoovlike rahvaalgatustega, olgu selleks Eesti mainekujundus internetis, prügikoristus või muu säärane.



Eesti on ilus koht elamiseks, aga selle nimel on vaja ka veidi vaeva näha. Pessimistidele: proovi ükski kord kaasa lüüa, äkki saad hea tunde kätte. Ja mine järgmine kord valima ka.



Mul sünnib veebruaris poeg. Loodetavasti tänu eelnevale juuksekarva võrra ilusamasse maailma.

Tagasi üles